Kuidas aitab kovisioon kaasa organisatsiooni edule?

Mis on kovisioon, kuidas see käib, millised on enimlevinud kovisiooni mudelid ja kuidas selle rakendamine organisatsioonis aitab kaasa edu saavutamisele?

Kui supervisioone saab läbi viia vaid spetsiaalse välaõppega superviisor, siis kovisioonil on reeglina järgmised tunnused:

• kokkulepitud formaat, sh ajaraam;
• grupp koosneb sama tööd tegevatest professionaalidest (õpetajad, tugispetsialistid, personali-, müügi- või turundusjuhid jpt.)*
• hästi töötava grupi suurus on 5-7 liiget;
• grupi liikmed on reeglina iga kord samad.

(Vesso, 2021)

Kovisioonis:

• grupi liikmed kohtuvad regulaarselt (keskmiselt 3-5 nädala tagant);
• tööalaseid olukordi analüüsitakse ja lahendatakse vastavalt kokkulepitud metoodikale, mis aitab hoida fookust ja püsida etteantud aja piires;
• protsessi juhitakse kordamööda*;
• osalejad vastutavad kokkulepete toimimise eest, mis aitab tagada turvalise keskkonna oma rõõmude ja väljakutsete jagamiseks.

(Vesso, 2021)

Kovisioonigrupi kooskäimise eesmärk:

• õppida üksteise abiga paremini tundma iseennast ja oma reaktsioone;
• saada teadlikumaks oma käitumisest töösituatsioonides;
• teha seeläbi muutusi mittetoimivates käitumismustrites;
• tegeleda tööga seotud murede, probleemide ja väljakutsetega;
• tulla paremini toime tööalastes olukordades.

(Vesso, 2021)

Kasu kovisioonist:

• aitab kasutusele võtta kogu grupi potentsiaalsed teadmised, oskused ja kogemused;
• tegeleda grupiliikmete vaimse tervisega
• jagada tööga seotud mõtteid ja emotsioone ning saada grupiliikmetelt toetust.

Pingelised situatsioonid tekitavad tugevaid tundeid, mida tulenevalt oma rollist, eriti kui ollakse juhipositsioonil (sh samuti grupi- ja meeskonnajuhina) tihti kuskil mujal väljendada ei saa. Allasurutud tunded kuhjuvad ja võivad ühel hetkel segada selget mõtlemist ja adekvaatset käitumist.

Kovisioonigrupis üheskoos reflekteerides:

• luuakse uusi ideid, lahendusi ja taipamisi,;
• avastatakse teistsuguseid vaatenurki korduvatele olukordadele;
• mõtestatakse eri valiku- ja tegutsemisvõimalusi.

Minu jaoks on kovisiooni olemus tihedalt seotud psühhodraama meetodi looja Jacob Levy Moreno spontaansuse ja loovuse teooriaga:

Loovus on inimese võime toimida harjunud olukordades uutmoodi ja uutes oludes adekvaatselt.”

Jacob Levy Moreno

Palju on räägitud GROW mudelist, mis on laialt levinud coachingus – sestap nimetatakse kovisiooni tihti ka grupicoachinguks või meeskonnacoachinguks – juhul, kui grupp koosneb ühe ja samas tiimis töötavatest spetsialistidest.

Kovisioonigruppides on vast enim kasutatud kovisiooni baasmudel, ent mina ise fännan tulenevalt oma isiklikust huvist ja erialasest väljaõppest just erinevaid loovstrateegiatele keskendunud mudeleid ja meetodeid:

• David Cooperrider 4D mudel, mille etappe on kohaldatud valgusfoori värvidele:
  • Roheline: “Mis täna juba on hästi?”
  • Kollane: “Mis juba on olemas – toimib, kuid oleks vaja rohkem?”
  • Punane: “Millised on kõige suuremad mured, probleemid, väljakutsed?”
  • Sinine – “Unistaja vaade”: “Kuidas oleks, kui kõik oleks võimalik ega oleks ühtegi piirangut?”

• Walt Disney loovstrateegiate meetod;
• Roger von Oech nelja loovtegelaskuju meetod,

Kahest viimasest kirjutasin hiljuti oma blogis.

Kovisiooni metoodika valdamine ja rakendamine organisatsioonis on kasulik ka sellepärast, et neid mudeleid (eelpoolmainitutele täienduseks “Edukogemuse uurimise mudel“, ” Tugevustele suunatud mudel“, “väljakutsetele uurimise mudel” jpt.) saab edukalt kasutada:

• koosolekutel
• nõupidamistel
• ümarlaudadel
• arengu- ja koostööseminaridel
• strateegiakoosolekutel
• ajurünnakutel
• workshopides/töötubades
• jm situatsioonides, kus on vaja efektiivselt ja struktureeritult olukordi lahendada.

Kokkuvõtvalt on kovisioon isikliku ja professionaalse arengu toetamine samaväärset ja võrdsetel positsioonidel olevate spetsialistidest koosneva grupi kaasabil. Fookuses on:

• tööalaste juhtumitele lahenduste otsimine;
• refleksioonile suunatud üksteise õnnestumiste, edukogemuste ja muude parimatest praktikate jagamisest õppimine.

*Kovisiooni mudeleid ja meetodeid kasutavad ka superviisorid, ent spetsiaalse väljaõppe läbinud eksperdi kasutamisel on tegu supervisiooniga, mis on n-ö “helikoptervaade’ neutraalselt, organisatsiooniväliselt inimeselt, kellel vastavad teadmised, oskused ja kogemus lahendada probleeme eri tasanditelt:

• organisatsiooni tasandil (“organisatsiooni supervisioon“);
• meeskonna tasandil (“meeskonnasupervisioon“);
• üksikindiviidi tasandil (“individuaalne supervisioon“).

Panustasin haridustöötajate – täpsemalt klassijuhatajate töö toetamiseks kovisiooni mudeleid koondava kogumiku koostamisse ja esitlusõhtul “Walt Disney meetodit” tutvustava töötoa läbiviimisega, integreerides sinna psühhodraama kesksed tehnikad nagu “kohtumine” (“encouter“), “rollivahetus“, “teisik” ja “peegel”.

Milliseid kovisiooni meetodeid on veel olemas?

• Kovisiooni baasmudel
• GROW mudel
• Tugevustele suunatud mudel
• Edukogemuse uurimise mudel
• David Cooperrider 4D mudel

Kui Sul tekkis soov õppida kovisiooni metoodikat – kas siis baasmudelit ja/või mitmeid teisi, sh kovisiooni loovmeetodeid, siis telli kovisiooni koolitus!

Esita koolituspäring!

Nimi *

E-mail *

Ettevõte

Kuidas saan Sulle kasulik olla?

Saada

Kasutatud kirjandus:

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu koduleht

Lindqvist, M. (2003) “Julge elu unelm.”

Moreno Keskuse koduleht

Vesso, S. (2021) “Kovisiooni käsiraamat. Juhtumite lahendamine.”

Vesso, S., Vimberg, K., jt (2021) “Kogumik klassijuhatajate töö toetamiseks.”