Site Overlay

Psühhodraama

Mis on psühhodraama?

Tunned, et vaja oleks muutust ja uudset lähenemist – arengutõuget, et teha midagi teistmoodi, avastada uus perspektiiv ning arendada endas ja oma meeskonnas loovust?

Just siis aitabki psühhodraama, mis on tegevuslike ja loovmeetodite koondnimetus, mida kasutatakse järjest rohkem töömaailmas töökeskkonna, tööalaste suhete ja muutustega toimetuleku toetamiseks.

Psühhodraama kui arendusmeetod võimaldab:

  • tegeleda inimeste jaoks oluliste teemade, probleemide, murede ja unistustega;
  • uurida elu ja sisemaailma;
  • vaadelda suhteid ümbritsevate inimestega;
  • avastada uusi võimalusi elus ja muuta oma elu meeldivamaks;
  • vabaneda eluraskustest ning rutiinist;
  • saada uut positiivset energiat;
  • arendada loovust ning töö- ja läbilöögivõimet.

Psühhodraama kui meetodi fookuses on spontaansuse ja loovuse arendamine inimestes ja organisatsioonides, et innustada neid leidma uusi lahendusi vanadele probleemidele ja kitsaskohtadele ja tegutsema adekvaatselt uudsetes olukordades.

Kuidas psühhodraama käib?

Tegu on niisiis teatrivormiga, kusjuures “draama” tähendus teatri kontekstis on lavastus, mitte ainult tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend nagu tihti ekslikult draamat Eesti keeles mõistetakse. Psühhodraama klassikaline ülesehitus on järgmine: häälestus (warm up), tegevus (action) ja jagamine (sharing).

Supervisiooni kontekstis aitab psühhodraama meetod niisiis nähtavale tuua ja n-ö laval esitada inimese sisemaailma või tema jaoks olulisi teemasid, võttes erinevaid rolle, et kogeda teise inimesena olemist ja teda seeläbi paremini mõista. Võrdluseks teatriga “Näitleja tarkus seisneb tema oskuses kehastada kedagi teist” (Normet I., 2011: 20), ent seejuures “Näitleja ei pea väliselt tundmatuseni muutuma. Küll aga peab ta muutuma seesmiselt” (idem: 57).

Lava on targem kui tool!

Aivar Simmermann

Lava on psühhodraamas kokkuleppeline osa ruumist, kus “mängitakse läbi” valitud teema. Siit ka tähendus väitele, et “Lava on targem kui tool!” Läbi kogedes hakkavad asjad juhtuma – tekib uus taipamine ja väga kiiresti, samal ajal kui mugavalt toolil oma muredest rääkides uue teadmiseni ei pruugigi jõuda.

Erinevus teatriga seisneb selles, et psühhodraama laval võtab klient ise erinevaid rolle, kusjuures keskendutakse erinevate valikutele keerulistes situatsioonides, mitte niivõrd konkreetset lahenduste leidmisele.

Psühhodraama, sotsiodraama, sotsiomeetria ja grupipsühhoteraapia isaks loetakse Viinis ja New Yorgis tegutsenud psühhiaatrit Jacob Levy Morenot. Moreno filosoofia teoreetilisteks alusteks on rolliteooria, sotsiaalsus ja suhted ning teooria loovast, spontaansest inimesest. Moreno rolliteooria kohaselt areneb inimese mina läbi tema kõikide sotsiaalsete ja psühhodramaatiliste rollide ja suhete. Kui inimese suhted (sootsium) on terved, on ka inimene terve. Suhete uurimise, sh valikutega suhetes ja nende arendamisega tegeleb sotsiomeetria.

Millist kasu Sa psühhodraamast saad?

  • Sinu suhted paranevad;
  • saad selgust, kuidas tänasel töökohal jätkata;
  • teadvustad endale oma ressursse ja motivatsiooniallikaid ning leiad uut jõudu;
  • tuled toime väljakutsete ja konfliktsete olukordadega;
  • leiad endale parima viisi, kuidas muutustega kohaneda;
  • Sinu elukvaliteet lõppkokkuvõttes paraneb.

Mul on Moreno Keskuses omandatud superviisori, coachi ja psühhodraama rakendaja väljaõpe, olen Eesti Psüphhodraama Ühingu ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu liige. Kasutan palju oma töös superviisori, coachi ja meeskondade koolitajana sotsiomeetriat ja psühhodraama tegevuslikke loovmeetodeid.

Meie osa elus on elada tänast päeva nii, et me suudaksime tunnistada, et me elame ja me elame meie endi elu.

Martti Lindqvist

Küsi personaalset pakkumist!

Kasutatud allikad:

Eesti Psühhodraama koduleht

Lindqvist, M. (2003) “Julge elu unelm”