Kuidas arengule suunatud mõtteviis aitab tulevikus müüki kasvatada? “Tallinna Ettevõtluspäev 2024” raames viin läbi praktilise töötoa, milles julgustan ettevõtjaid julgelt unistama, ent keskenduma seejuures tõeliselt olulistele tegevustele, mida coaching‘ust teada tuntud “growth mindset” ehk arengule suunatud mõtteviis kindlasti toetab. Strateegilise mõtlemise tööriistad Vabakutselise coach’ina, s.o olles ise samamoodi ettevõtja tutvustan töötoas “Kuidas arengule suunatud mõtteviis aitab tulevikus müüki kasvatada?”: Carol S. Dwecki väljatöötatud konseptsiooni “growth mindseti“ ehk arengule suunatud mõtteviisist, mis on coaching‘u minu hinnangul üks aluspõhimõte; annan strateegilise mõtlemise praktilisi tööriistu nagu Eisenhoweri ajajuhtimise maatriks, mis aitab ettevõtja, kes tihti on kui “hunt kriimsilm” töölaual olevaid tegevusi prioritiseerida ja välja valida need tegevused, mis moodustavad vastavalt Vilfredo Pareto printsiibile 20% kõikvõimalikest tegevustest just need, mis annavad 80% soovitud tulemustest nt 20% klientidest tekitavad 80% ettevõtte käibest või 20% ettevõtja tööülesannetest toovad sisse 80% tõelistest ja reaalsetest tuludest. Rohkem infot Tallinna Ettevõtluspäev 2024 kodulehel! Lae alla Eisenhoweri ajajuhimise maatriksi tööleht! Lae alla Covey “Meeldib” vs “Pean” tegevuste tööleht! Lae alla Kochi 80/20 tulemuslikkuseprintsiibi tööleht!
“Kuidas grupiteraapia aitab vaimse tervise säilitamisel?”
Paide arvamusfestivalil 2024 modereerin vaimse tervise alal intrigeerivat arutelu teemal “Kuidas saab inimene, kellel on raske, aidata inimest, kellel on raske?”
Psühhodraama konverents 2024
“Harmoonia otsinguil” Konverentsil saab osaleja kogeda psühhodraama tegevuslike meetodite praktilisi töövahendeid ja tehnikaid, mis aitavad paremini mõista oma emotsioone ja suhteid, lahendada sisemisi konflikte ja väliseid vastuolusid ning toetada isiklikku kasvu. Elame ajastul, kus kiire elutempo ja üha suurenevad nõudmised toovad kaasa palju ebakõla, mõjutades meie kõigi igapäevast elukvaliteeti. Maailmas harmoonia leidmine on muutunud mitte ainult isiklikuks püüdluseks, vaid ka ühiskondlikuks vastutuseks. Selles kontekstis pakume võimalust uurida, kuidas Jacob Levi Moreno poolt 100 aastat tagasi välja arendatud ja tänapäeval palju kaasajastatud psühhodraama ja sotsiomeeetria meetodid võivad aidata leida harmooniat ja tasakaalu. See on nii üksikisikute heaolu kui ka kogukondade tervise jaoks hädavajalik. Konverents on pühendatud tegevuslike meetodite rakendamisele ja võimalusele tuua need oma töö- ja igapäevaellu. Toome kokku nii vaimse tervise professionaalid kui ka enesearengust huvitatud inimesed ja tööandjad, et üheskoos avastada ja mõista psühhodraama rolli harmoonia loomisel ja oma potentsiaali suurendamisel. Konverentsil jagavad eksperdid oma teadmisi ja kogemusi läbi töötubade, ettekannete ja elavate näidete, mis illustreerivad psühhodraama tulemuslikkust erinevates kontekstides, alates teraapiaruumist kuni eraeluni. Konverentsil on oluline roll ka osalejate omavahelisel suhtlusel, pakkudes võimalust vahetada mõtteid ja kogemusi ning luua uusi professionaalseid sidemeid ja isiklikke sõprussuhteid. 💥 Arutlevad: Grete Arro, Jaan Tamsalu, Endel Hango, Maria Laanelepp jt💥 Päeva juhivad: Aivar Simmermann ja Karin Pohla 💥 Registreerimine siin. 💥 Ajakava ja rohkem infot Tartu Psühhodraama Instituudi kodulehel.
7 lihtsat nõuannet parima otsuse tegemiseks
Kuidas langetada õigeid otsuseid? Kas oled kunagi leidnud end olukorras, kus otsustamine mitme võimaluse vahel on keeruline – ja isegi hirmutav? Sa ei ole kindel, milline valikutest on parim? 7 eduvõtit keerulise otsuse lahendamiseks Õigete otsuste langetamine – olgu see suur elumuutus või igapäevane dilemma, on õnneks oskus, mida saab arendada. Järgnevalt jagan Sinuga seitset lihtsat soovitust, mis aitavad Sul langetada õigeid otsuseid, mis omakorda viivad Sind soovitud tulemusteni. Sattusin lehitsema John S. Hammond, Ralph L. Keeney ja Howard Raiffa teejuhti “Targad valikud“, milles autorid tutvustavad kaheksat “eduvõtit”, mille abil saab analüüsida ja lahendada isegi kõige keerulisemat otsust: Teeme selle mudeli praktiliselt läbi! Selleks mõtle ühele dilemmale, millega Sa hetkel silmitsi seisad ja vaatame, kas samm-sammult läbi käimine aitab Sul jõuda otsuseni. Praktiline tööriist! Samm 1. Määratle probleem, mis Sind vaevab (ja miks on see Sinu jaoks tähtis?) ning mida on vaja otsustada? Kindlasti mõtle ka sellele, mis juhtud kui Sa ei otsusta? Kui vastus on, et mitte midagi ei juhtu, siis ei ole arvatavasti tegu ka väga kriitilise probleemiga. Samm 2. Selgita välja oma tõelised eesmärgid ja mida Sa päriselt tahad saavutada? Mis on peamine eesmärk? Aitab “5 miksi tehnika”, mis lihtsasti selgitatuna tähendab seda, et esitad endalt järjest 5 korda järjest “Miks?”-küsimust. Samm 3. Pööra oma probleem võimalusteks. ja “ründa oma aju” ning leia niipalju võimalusi, kui Sul vähegi pähe tuleb, kuidas sõnastatud probleemi lahendada ja seatud eesmärgid saavutada. Millised on erinevad alternatiivid? Aitab win-win mõtlemine ehk millisest lahendusest võidaksid nii Sina kui teine osapool. Samm 4. Mõtle läbi oma otsuse, sh alternatiivsete lahenduste võimalikud tagajärjed.Mis ühe või teise alternatiivi kasuks otsustamine endaga kaasa toob ja kuivõrd keeruline on Sinu jaoks sellega toimetulek? Võib-olla polegi ühe või teise tagajärjega tegelemine sedavõrd hirmutav, kui see algus tundus. Samm 5. Analüüsi iseennast, mis Sind teeb otsuse langetamisel ebakindlaks ning mis aitab ebakindlust vähendada? Üks võimalusi on keskenduda oma tugevustele ja ressurssidele*, mitte niivõrd puudustele ja arengukohtadele. Samm 6. Hinda skaalal 1 kuni 10, kuivõrd Sa julged võtta riski? Riskimise julgust aitab tõsta probleemi ja selle lahendamise tulevikuperspektiivi asetamine ja mõelda, millist kasu täna langetatud otsus võib tuua mõne aja möödudes? Kas rohkem on võita või kaotada? Samm 7. Mõtle läbi seotud otsused: mida see otsus omakorda veel mõjutab või millised teised otsused kas mõjutavad või sõltuvad sellest otsusest. Allikas: Hammond, J. S., Keeney, R.L., Raiffa, H. (2019) “Targad valikud. Praktiline teejuht paremate otsuste tegemiseks” Hammond, Keeney ja Raiffa otsustamist vajava probleemi lahendamise mudel sarnaneb coaching‘us ühe laiemalt levinud GROW mudeliga, mida kasutatakse kui eesmärkide saavutamise ja probleemilahendamise tööriista. GROW on akronüüm, mis koosneb sõnadest: Goal (Eesmärk) – eesmärgi seadmine Reality (Reaalsus) – Hetkeolukorra ja ressursside kaardistamine Options (Alternatiivid) – Eesmärgi saavutamise võimalused Way Forward (Tegevusplaan) – Tegevusplaani koostamine (kes mida ja mis ajaks ja kellega teeb?) Kokkuvõte Otsuste tegemine võib olla keeruline, eriti kui seisad silmitsi mitme lahenduskäiguga. Tutvustasin seitset praktilist sammu, mis aitavad Sul liikuda õige(te) otsus(te) langetamise suunas. Määratle probleem, mida soovid lahendada. Defineeri oma tõelised eesmärgid. Mõtle läbi kõik võimalikud lahendused ja nende tagajärjed. Kaalu erinevate valikute plusse ja miinuseid, olles valmis kompromissideks. Hinda oma riski- ja ebakindlustaluvust. Mõtle läbi, kuidas üks otsus võib mõjutada teisi. Need sammud aitavad Sul teha teadlikumaid ja kindlamaid otsuseid, mis viivad soovitud tulemusteni. Kui Sul tekkisid lugedes küsimused, millele soovid otsida vastuseid siiski minu abiga, siis aitan Sind meeleldi!
Toimetulek kurnatusega
Kuidas kurnatusega toime tulla? Kas oled kunagi tundnud, et päeva lõpus on tegemata jäänud palju olulisi asju, hoolimata sellest, et oled olnud pidevalt hõivatud? Tihti leiad end keskendumas negatiivsetele asjadele? 3 positiivset mõtet kurnatusest võitu saamiseks Paljudele on see just puhkuse eelne periood, mis on väga intensiivne ja stressirohke, sest just kui kõik, mida seni pole suudetud ära teha, peab saama tehtud. Positiivset ellusuhtumist – n-ö asjade edenemisse suunatud mõtteviisi saab kujundada loomulikuks hoiakuks järjepideva harjutamise teel. Järgnevalt jagan Sinuga kolme lihtsat soovitust, kuidas kiirel eluperioodil end suuta kokku võtta pingutusteks, mis eelneb enne rahulikumat eluperioodi. Teeme need kolm soovitust praktiliselt läbi! Selleks mõtle ühele Sind pidurdavale negatiivsele seigale, mis Sind hetkel painab ja vaatame, kas samm-sammult nende läbi käimine annab leevendust. Praktiline harjutus 1 “Keskendu positiivsele!” harjutuse tegemiseks pane kirja, mis: on juba ära tehtud? on hästi läinud? on õnnestunud? on õnnestunud? valmistab rõõmu? annab Sulle põhjust enda üle uhke olla? Selle asemel, et endile järjepidevalt meelde tuletada, mida kõike nad hästi teevad ja end selle eest järjepidevalt premeerida, keskendutakse risti vastu pidi sellele, mis on to-do listis veel tegemata, mis läks halvasti, mis ebaõnnestus. Kõik need mõtted toidavad lõpetamatuse tunnet, millega kaasnevad loomulikud kurbus, abitus, ahastus, ebakindlus, jõuetus, kurnatus, lootusetus, aga võimalik, et ka viha ja lõpuks heitumus. Kahjuks toetab ka väline keskkond kirjeldatud negatiivset sisekõne, sest tagasiside teistel keskendub tihti vigadele, arendus- ja parenduskohtadele, soovitustele tulevikus paremini teha ning see kõik toidab lõpuks “Ma ei tee piisavalt!” või veel hullem “Ma ise ei ole piisav!” (“I am not good enough!”) – tunnet. See on see, mis tekitab kurnatust, sest motivatsioon pingutada kaob varem või hiljem ära. Seega juba tehtule mõtlemine suurendab lõpetatuse tunnet ja positiivsele keskendumine aitab Sul leida jõudu ja energiat edasi toimetada ka siis, kui pikaaegsest ülekoormusest on jõuvarud raugemas. Kui veel mõni teine inimene leiab hea tunnustava sõna, siis on aeg edasi liikuda järgmise soovituse juurde, sest pelgalt positiivsest mõtlemisest alati ei piisa. Praktiline harjutus 2 “Keskendu olulisele!” harjutuse tegemiseks pane kirja, mis: Sinu jaoks on oluline pikas perspektiivis, n-ö kaugem siht. Seejärel hinda oma igapäevaseid tegevusi, eriti neid, mis on ajamahumakad, kuivõrd nad toetavad tuleviku visiooni täitumist. Ameerika presidendi Dwight D. Eisenhoweri järgi nime saanud ajajuhtimise mudeli kasutamine aitab prioritiseerida tegevusi selliselt, et lõppkokkuvõttes väheneb esialgne to-do list 2/3 võrra, kui lähtuda tema soovitatud kontrollküsimustest enne iga tegevuse alustamist: Kas tegu on olulise ja pakilise tegevusega? (Tee siis kohe ära!) Kas tegu on olulise, aga mitte pakilise tegevusega? (Pane paika aeg, milllal sellega tegeleda!) Kas tegu on pakilise, aga mitte olulise tegevusega? (Lase sellisel juhul kellelgil teisel see ära teha!) Tegu ei ole ei olulise ega pakilise tegevusega? (Tee seda siis, kui enam midagi muud teha ei ole, või ära tee üldse!) Kõige enam peaks aega võtma oluliste, ent mitte pakilistele, s.o strateegilistele tegevustele, sest need aitavad kõige tõhusamalt jõuda soovitud tulevikuni. Praktiline harjutus 3 “Keskendu tulevikule!” harjutuse tegemiseks leia omaette istumiseks mugav koht ja keskendu kõikide oma meeltega positiivsetes toonides tuleviku visualiseerimisele ehk sellele, kuidas oleks kõik siis, kui kõik oleks võimalik ning poleks ühtegi takistust. Järgnevad küsimused aitavad Sind: “Kirjelda võimalikult üksikasjalikult kohta, kus Sa tunned end hästi ?” “Milles väljendub see, et Sa tunned rahulolu?” “Millega tegelemine pakub Sulle kõige rohkem rõõmu?” “Kellega koos olemine jõustab Sind?” “Millised lõhnad ja helid aitavad Sul end tunda lõdvestununa?” “Millised nesearenguga seotud tegevused inspireerivad Sind?” “Millised nesearenguga seotud tegevused inspireerivad Sind?” “Mis aitab Sul end nii füüsiliselt kui ka vaimselt heas vormis hoida?” Soovitud positiivse tuleviku ettekujutamisele välja pakutud küsimused on inspireeritud Kanada karjääriprofessor Norman E. Amundsoni väärtuste rattal olevatest valdkondadest. Kõiki neid eluaspekte läbi mõtiskledes tekib Sul kindlasti terviklik nägemus sellest, mida Sa oma ellu soovid ja ka vastupidi, millist muutust Sa vajad, et olla õnnelik ja rahulolev oma elug Allikad: Ameerika presidendi Dwight D. Eisenhoweri järgi nime saanud ajajuhtimise mudel Kanada karjääriprofessor Norman E. Amundsoni väärtuste ratas Kokkuvõte Keskendu sellele, mis juba on hästi, prioritiseeri tegevusi, mis kõik veel justkui vajavad tegemist ning mana silme ette aeg, mil naudid puhkust ja kõik tänased mured on minevik. Ettekujutus soovitud ideaalpildist aitab seada õigeid eesmärke ja tegutseda eesmärgipäraselt.” Taoline mõtteviis annab Sulle jõudu lõuni vastu pidada. Kui Sul tekkisid lugedes küsimused, millele soovid otsida vastuseid siiski minu abiga, siis aitan Sind meeleldi!
Edukas ületöötamata?!
Kuidas tööl edukas olla ilma ületöötamata? Enamasti soovime tööl anda endast maksimaalse panuse, kuid pidevalt suure intensiivsusega töötamine võib pikemas perspektiivis viia hoopis töövõime vähenemiseni. Lõputud ületunnid ning töö pidev koju kaasa võtmine tekitavad lootusetuse tunde, mis on esimene märk uksele koputavast läbipõlemisest. Pikka aega üle oma võimete töötamine viib varem või hiljem punkti, kust omal jõul edasi liikuda on peaaegu võimatu – ühel hetkel tuleb lihtsalt sein ette. Kuidas lahendamatuna paistvast olukorrast siiski üle saada ja väljapääs leida? Kui töökoormus kipub üle üle pea kasvama, tasub hetkeks pöörata fookus oma töölt iseendale. Siin on selleks kolm nõuannet. Soovitus nr 1: Õpi oma õnnestumistest Sageli keskendume oma töös sellele, mis on läinud halvasti või mida oleks saanud paremini teha. Ebaedu kartes programmeerime tegelikult ebaõnnestumisi tuleviku ettevõtmistesse ning taoline destruktiivne mõtlemine pärsib uutmoodi tegutsemise katsetamist. Palju rohkem on abiks analüüsimine, mida oleme hästi teinud ja millised meie tugevused selles abiks olid.Hea supervisiooni fookuses on oma töö järjepidev analüüsimine ja mõtestamine, mille tulemusena on võimalik midagi õppida igast tööalasest õnnestumisest. Oma tugevustest teadlik olemine ja varasematest kordaminekutest sobilike käitumisstrateegiate välja noppimine aitab edaspidi töötada tulemuslikumalt ning end seejuures säästes.Meie sisemine kohtunik seab sageli meile liiga suured ja raskesti täidetavad ootused, mis omakorda põhjustavad pidevat frustratsiooni ning tunnet, et me pole piisavad. Enese aktsepteerimine sellisena, nagu oleme, aitab tunda rahulolu ka senisest panusest ilma endalt ülemäära suurt pingutust nõudmata (vt lähemalt artiklist “Kuidas toime tulla oma sisemise kriitikuga?”). Soovitus nr 2: Sein on selleks, et sellest läbi murda Mitmeid kordi ebaõnnestudes võime hakata takistustega tegelemist vältima ja vannume alla.Tavaliselt peitub põhjus, miks asjad üle pea kasvavad selles, et ütleme liiga paljudele asjadele „jah“, hinnates valesti oma tegelikke võimeid ja võimalusi. Piiride seadmine, muuhulgas „ei“ ütlemine seal, kus see tõepoolest on põhjendatud annab ühelt poolt hingamise ruumi, teisalt pidurdab ületöötamist.Tee seinast läbi loob eluterve suhtumine iseendasse, mõistmine, et õnnestuda võib ka ilma üle töötamata ning peamine – julgus küsida abi.Me kõik vajame tunnet, et oleme ära kuulatud ja mõistetud. Samuti on vajalik iseennast aktsepteerida nõudmata endalt ülemäära palju, samas mitte rahuldudes keskpärasusega. Soovitus nr 3: Räägi oma tööst kellelegi, kes sind kuulab Probleemide puhul vajame tihti lihtsalt ära kuulamist, mitte konkreetseid nõuandeid.Kas probleemidest sõbrale rääkimine aitab? Hea sõber püüab kindlasti toeks olla, kuid talle muret kurtes võime avastada, et kibeletakse pigem nõu andma, kuigi pakutud lahendused ei pruugi meile sobida. Halvemal juhul võib sõber jutu viia hoopis iseendale. Lisaks lihtsalt sõbra poole pöördumisele võib abiks olla coachi, psühholoogi või superviusori poole pöördumine. Supervisioon, mida peetakse eriti heaks toimetulekut tõstvaks meetodiks abistavate elukutsete esindajatele, aga ka inimestega töötavatele spetsialistidele ja juhtidele. Superviisor oskab aktiivseid kuulamistehnikaid kasutades kliendi panna tundma, et teda kuulatakse süvenenult ja hinnanguid andmata. Turvalises ja konfidentsiaalses õhkkonnas on võimalik rahulikult igapäevase tööga seotud tundeid ja mõtteid analüüsida, tööalast tegevust reflekteerida, leida uusi vaatenurki ja käitumisviise ning saada selgust oma rollist ja teiste ootustest iseendale. Kokkuvõte Vaatamata meie ühiskonnas valitsevale edukultusele tasub teada, et on vägagi võimalik olla edukas ilma üle töötamata ning enesega rahul olles. Superviisori kaasabiga avastatud uued vaatenurgad ja tegutsemisviisid aitavad mõista, kuidas kuhjunud tööalaste väljakutsete ja keeruliste olukordadega toime tulla ning saada uut indu. Selle tulemusel vähenevad tööstress ja oht läbipõlemisele, taastuvad töövõime ja motivatsioon. Kui Sul puudub supervisiooni kogemus, loe ka artiklit “Esimest korda supervisioonis”. Uuri lähemalt!
Kuidas tuua oma ellu muutust?
Kuidas tuua oma ellu muutust? Kui Sulle on tuttav olukord, kus Sa ei ole millegagi rahul – kas siis iseenda ja oma sooritusega; töökeskkonnas on midagi, mis häirib või keegi, kes segab? Ühed ja samad muremõtted kordavad end pidevalt, tuues kaasa negatiivseid emotsioone, millest on keeruline vabaneda. Öeldakse küll, et aeg annab arutust, ent tegelikkuses rahulolematus ajaga ainult kasvab. Siis on kindlasti aeg ohjad enda kätte haarata ja midagi ette võtta. Kai Oja koolitusel “Tulemuslik mõtlemine” kõnetas mind tema soovitus mitte kinni jääda negatiivsete mõtete kordamisse, vaid luua uus endale meelepärane reaalsus: “Kui Sa midagi enam ei taha, siis mida Sa tahad?”. Ta soovitab endalt küsida kolm küsimust: Kus Sa oma elus praegu oled?Kus Sa tahaksid jõuda?Kuidas sinna saada? Taolist lähenemist kasutan ka mina oma klienditöös, eriti coachingu sessioonides. Reeglina pöörduvad inimesed coachi poole siis, kui ollakse rahulolematud oma tööeluga, ent ei osata iseseisvalt välja tulla piiravate mõtete ringist, et luua soovitud tulevik. Maailmas üheks laiemalt levinud coachingu mudeliks peetavas GROW mudelis tähistab sihti “Goal” (eesmärk, soovitud tulevik), hetkeolukorda “Reality” (reaalsus, tegelikkus), küsimust “Miks Sa veel siin oled?” “Options” (takistused, võimalused). Arvestades minu superviisori ja coachi väljaõpet, siis kasutan palju Jacob Levy Moreno poolt aluse pandud psühhodraama tegevuslikku meetodit, mille üks tehnikatest võimaldabgi luua tänase mitte rahuldava tegelikkuse asemele Kai Oja poolt soovitatud uue reaalsuse. Moreno nimetas seda lisareaalsuseks. Kuidas käib tuleviku perspektiivi asetamise tehnika? Olles kliendi mure ära kuulanud, palun tal võtta lisatool ja sellega ruumis ära tähistada soovitud tulevik ning siis sellele istuda. Rolli sisse elamiseks (nt “Oma eluga rahulolev mina”) intervjueerin teda tulevikuperspektiivist, esitades tavapäraseid rollivahetuseks ettevalmistavaid küsimusi: “Mis aastas, kuus… Sa oled?” (nt on 2026. aasta suvi), “Kus Sa oled?” (nt oma uues maakodus), “Kuidas Sa end tunned?” jne. Vähe-haaval hakkab klient seklgemini ette kujutama soovitud tulevikku. Ühel hetkel palun tal tagasi istuda esialgsele toolile, millega on tähistatud reaalne elu tänasel päeval. Seejärel arutame, mida ta saaks ette võtta, et astuda esimesi samme soovitu saavutamise suunas. GROW mudelis on tegu tegu neljanda ja viimase n-ö edasiminekuetapiga “Way forward” (Mida tuleb teha, millal, kellega ja kuidas jne). “Ma ei ole see, mis minuga juhtus, ma olen see, kelleks ma otsustan saada.”Carl Jung Muutus algab niisiis otsusest, et vanaviisi enam ei saa. Mulle meenub siinkohal ühe teise suurmehe, s.o Carl Rogers väide: “Kui inimene oskab juba küsida, siis teab ta suure tõenäosusega ka vastust”. Seepärast ei vajagi inimesed teiste nõu ega soovitusi, vaid pigem kinnitust, et ollakse n-ö õigel teel. Sestap nimetan ma supervisiooni ja coachingu protsessi tööalaseks jõustamiseks ja vähem nõustamiseks. Ent sageli on meil millegipärast väga raske otsust langetada, isegi kui meie peas on otsus olemas. Kai Oja esitas oma koolitusel samuti selle küsimuse, et kui me teame, kuidas toimima peab, siis miks me ometigi midagi ette ei võta? Kirjutasin hiljuti sisemisest kriitikust, kes pelgab küll läbikukkumist, varasemate eksimuste ja vigade kordamist, küll teiste hukkamõistu ning kriitika alla sattumist kuniks selleni välja, et üleüldse on ohutum mitte eksisteerida. Tihti just sisemine ebakindlus ja hirm ebaõnnestuda takistavad muutuste teele astumist ning sunnivad jätkama endisel viisil. Kui Sa usud, et suudad või arvad, et ei suuda, igal juhul on Sul õigus.Henry Ford Kai Oja selgitab seda sellega, et “inimene on harjumuslikult käituv”. Käitumist mõjutavad meie uskumused, mõtlemine, mina-pilt, väärtused, varasemad kogemused, sh lapsepõlv jne. Selleks et muuta mõtlemist ja mõtlemise tulemusel käitumist, tuleb muuta usukumusi. Mind väga kõnetab tema soovitus kirjutada A4 paberi vasakusse tulpa kõik destruktiivsed uskumused (“Ma ei oska”, “Ma ei suuda”, “Ma ei saa hakkama”, “Ma ei tee üht või teist asja hästi”, “Mulle ei meeldi” jne) ja parempoolsesse positiivses end väärtustavas sõnastuses (“Ma oskan suurepäraselt…”, “Ma kindlasti suudan”, “Ma saan mängleva kergusega hakkama…”, “Ma olen väga osav…”, “Mulle väga meeldib…” jne). Sinu tähelepanu fookus määrab Sinu hetke reaalsuse – kuhu Sa suunad oma tähelepanu, sinna suundub Sinu sise-energia.”Daniel Goleman Ühesõnaga “harju ära harjumatuga”, sest areng käib käsikäes ebamugavusega. Kokkuvõte Tunnista oma rahulolematust Kõige esimene samm on tunnistada, et Sa ei ole enam rahul ja oma negatiivsed mõtteid ja emotsioone. Ära püüa neid alla suruda ega eirata, vaid luba lihtsalt neil olla. Otsusta haarata ohjad enda kätte Järgmine samm on loobuda olemast väliste olude ohver ja haara initsiatiiv ISEENDA kätte. Ära kuula ei oma sisemist kriitiikut ega Sind tagasihoiavad või mõnel muul moel mitte toetavaid inimesi. Loo endale uus meelepärane reaalsus Kui oled otsustanud midagi oma tänases elus või elukorralduses muuta, siis keskendu sellele, mida Sa tahad ja mitte sellele, mida Sa ei taha. Vajadusel kasuta välise eksperdi abi tuleviku ideaali sõnastamisel. Keskendu positiivsetele asjadele Pane tähele asju, mis Sind rõõmustavad ja annavad Sulle hea tunde ning leia inimesi, kes Sinusse usuvad. Kaardista ära oma tugevused ja sisemised ressursid, mis Sind muudatuste teel toetavad. 5. Koosta strateegia soovitu saavutamiseks Mõtle välja, millised tegevussammud aitavad Sul oma eesmärke saavutada ja koosta konkreetsete tegevustega plaan, mis arvestab Sinu tugevusi ja ressursse. 6. Ole järjekindel Jälgi oma edusamme jaedasiminekut võrreldes esialgse plaaniga. Vajadusel korrigeeri strateegiat, ent ära iial loobu soovitud muutuse nimel pingutamast. Kuula Kai Oja‘ga podcasti “Inimesed ei muutuste vastu, kui nad on muutuste poolt” Uuri lähemalt!
Kriitik minu sees
Kuidas toime tulla sisemise kriitikuga? Kes meist poleks märganud, et mõnikord peaksime justkui sisemist kahekõne iseendaga: üks osa meist on justkui positiivne, uudishimulik ja julge katsetama midagi uut või teha midagi uutmoodi ning siis teine osa meist on negatiivne, meid tagasihoidev ja kõike pelgav. Ta on süüdistav, etteheitev, vigu otsiv, solvav, ründav… Kindlasti tuleb tuttav ette. Äripäev kinkis mulle supervisiooni konverentsi “Sein on ees!” modereerimise eest dr Sophie Mort “Inimeseks olemise käsiraamatu”. Mind kõnetas sisemise kriitiku teema, millest rääkis palju ka konverentsi peaesineja Robin Shohet nii oma ettekandes kui ka superviisorite meistriklassis. “Sisemine kriitik räägib meie oma häälega, mistõttu enamik meist usub iga sõna, mida ta ütleb”, kirjutab dr Mort. Selged märgid sisemise kriitiku olemasolust on tema järgi järgmised: Kus kohast on pärit sisemise kriitiku sõnad? Sisemise kriitiku sõnad on pärit: Kokkuvõttes on sisemine kriitik kõigi nende sõnade ja sõnumite sulam, mida oleme kuulnud või millisena oleme öeldut tõlgendanud. See on segu kõigist hetkedest, kui aju reageeris sõnumi: “Oi-oi, minuga on midagi valesti!” Sisemise kriitiku tekkimist selgitab dr Mort nii: “Ajal, kui aju areneb, omandab ja summeerib ta kõiki sõnumeid, milline peaks olema “ideaalne” laps. Aju loob kujutluspildi sellest, kes me enda meelest “peaksime olema” ja milliseid moraalinorme “peaksime täitma”. Igakord kui me kaldume kõrvale “täiuslikust kujutluspildist”, hüppab meie sisemine kriitik välja. Niisiis ei kajasta sisemine kriitik tegelikult käesolevat hetke vaid kunagi kuuldut, öeldut… Kuidas sisemise kriitikuga toime tulla? Sisemise kriitikuga toimetulekuks soovitab dr Mort väikest harjutust: Puu ei kasva kiiremini, kui Sa istud ja kritiseerid teda. Sina ka mitte! dr Jenn Hardy Jay Earley ja Bonnie Weiss kirjeldasid oma raamatus “Activating Your Inner Champion Instead of Your inner Critic” seitse sisemise kriitiku tüüpi: Kindlasti mõtleb keegi seda blogipostitust lugedes, et miks üldse peab sisemisest kriitikust lahti saama, sest me ei saavutaks oma eesmärke, kui me poleks kriitilised. Enesekriitika tegelikult takistab meil kasvamist. See takistab nende eesmärkide saavutamist, milleks me arvame seda vajavat. Isegi kui pidev enesekriitika tundub kasulik olevat, tuleb endale aru anda, et see võib põhjustada ärevust ja suutmatust tegeleda ülesannetega, mida peame täitma. Olulisem on mõelda hoopiski sellele, kuidas sellest olukorras edasi liikuda. Autorid Earley ja Weiss juhivad tähelepanu, et sisemine kriitik ei pruugi küpseda ega värskendada oma seisukohti kui meie saame küpsemaks. Ükskõik, millist tüüpi ka Sinu sisemine kriitik poleks, aitab see, kui Sa teda märkad ja oskad öelda: “Aitäh Sulle, ma kuulen Sind, aga ma teen siiski seda, mida mina praegu vajan.” Enda vastu lahke olemine ja enese aksepteerimine ei võrdu loobumisega, ent võib pakkuda võimalust lõpetada enesepiitsutamine ja asuda elama täisväärtuslikku elu. dr Sophie Mort Kokkuvõte Oma mõtteid jälgides ja teadlik olemine sellest, kui taas kõneleb sisemine kriitik ning siis teda eirates, saame haarata oma elu juhtimise taas enda kätte. Allikas: Mort, S. (2022) “Inimeseks olemise käsiraamat. Inimpsühholoogia ABC ja praktiline nõu õnnelikuks eluks” Uuri lähemalt!
Kuidas uusaastalubadused teoks teha?
Uue aasta saabumine loob ideaalse võimaluse läbi mõelda, millist elu Sa endale tegelikult soovid. Lihtne soovitus, kuidas päriselt ka saavutada “unistuste elu”. Uus aasta – uus algus Coach ‘i ja superviisorina kasutan klienditöös mitmeid tehnikaid, et aidata tõsta inimese eneseteadlikkust, suurendada tema potentsiaali rakendamist ja julgustada tulemuslikumalt tegutsema. Iga uus algus – olgu see siis uus töö, uus suhe või lihtsalt uus aasta, võimaldab üle vaadata harjumuspärased mõtte- ja käitumisviisid ning vajadusel teha neis korrektuure. Uusaastalubaduste andmisest Jaanuaris räägitakse palju uusaastalubadustest, mida tihti märtsis isegi enam ei mäletata. Trenni saalist ei pea samuti väga pikalt ülerahvastatuse tõttu eemale hoidma, sest juba mõne nädalapärast on paljudel uusaastalubadusest ajendatud trennituhin raugenud. Miks? Tihti on uusaastalubadused üldsõnalised ja mitte isikupärased vaid sellised tüüpilised ning laialt levinud à la “Võtan kaalus alla”, “Loobun suitsetamisest”, “Hakkan trennis käima” või “Teen rohkem trenni”. Väidan, et need ei tööta just seetõttu, et need ei ole inimesega isiksusliku kasvu ja kaugemate sihtidega otseselt seotud ning puudub laiem visioon iseenda võimalikust elust. Eesmärkide seadmisest Palju räägitakse ka eesmärgistamisest. Üha enam on populaarsemad enesearengut toetavad kalendermärkmikud, mis toetavad fookuse seadmist, eesmärkide sõnastamist, saavutuste kirjapanemist jne. Ent sageli jäävad suure entusiasmiga alustatud märkmike täitmine pooleli ja lauasahtlisse pooltühjana seisma. Miks? Eesmärgid peaksid tulenema suuremast visioonist, s.o tulevikunägemusest kas siis iseendast või oma elust laiemalt. Lisaks sellele, et eesmärgid ei moodusta alati omavahel tervikut, on põhjus võib-olla ka eesmärkide paljuses ja samas oskamatuses orienteeruda hiigelpikkades to–do-listides ning tegevusi prioritiseerida. Soovitud tuleviku visualiseerimisest “Aastalõpuintervjuus iseendaga” kirjeldasin, milline on minu elu, millele tahaksin täpselt aasta pärast vana aasta õhtul tagasi vaadata. See tuleviku perspektiivi asetamise tehnika on minu coach ‘i ja superviisori töö praktikas osutunud väga mõjusaks. HARJUTUS Istu mugavalt ja keskendu kõikide oma meeltega tuleviku visualiseerimisele ehk sellele, millist elu Sa tegelikult tahad elada ja milline see on juhul kui kõik oleks võimalik ning poleks ühtegi takistust. Sa võid seda teha ka intervjuu vormis. Selleks on Sul vaja kahte tooli, millest ühega tähistad küsimuste intervjueerija ja teisega iseendaga, kes kirjeldab võimalikult täpselt soovitud tulevikku. “Kirjelda võimalikult üksikasjalikult oma elu kui kõik oleks võimalik ja poleks ühtegi takistust?” Selleks, et aidata Sul uurida oma “unistuste elu” võimalikult erinevatelt külgedelt, soovitan kasutada Kanada karjääriprofessor Norman E. Amundsoni väärtuste rattal olevaid valdkondi: Elurõõm ja rahulolu “Milles väljendub see, et Sa tunned rahulolu ja rõõmu oma elus?” Hobid ja vabaaeg “Millega tegelemine tööst vabal ajal pakub Sulle rahulolu ja rõõmu?” Perekond ja sõbrad “Mis on Sinu jaoks oluline peresuhetes ja perega seoses, mis Sind rõõmustab?” Töö ja karjäär “Milline on Sinu “unistuste töö” ja / või millega tegelemine meeldib Sulle elus kõige enam?” Raha ja finantsid “Milline töötasu on Sind päriselt motiveeriv? Mida Sa veel vajad, et tunda end majanduslikult sõltumatuna?” Õppimine ja eneseareng “Mida Sa soovid juurde õppida või mil muul moel tegeled Sa enesearenguga?” Tervis “Kuidas Sa tagad nii füüsiliselt kui ka vaimselt heas vormis olemise ja püsimise?” Kõiki neid eluaspekte läbi mõtiskledes tekib Sul kindlasti terviklik nägemus sellest, mida Sa oma ellu soovid ja ka vastupidi, millist muutust Sa vajad, et olla õnnelik ja rahulolev oma eluga. Ettekujutus soovitud ideaalpildist aitab seada õigeid eesmärke ja tegutseda eesmärgipäraselt. Ühelt poolt aitab tuleviku perspektiivi asetamise tehnika paika seada kaugema sihi, millisest on lihtne tuletada lühemaid eesmärke ning konkreetseid tegevusi, mis aitavad lõppeesmärgini jõuda. Järelikult on nende uusaastalubaduste andmine, mis otseselt toetavad soovitud tuleviku visiooni täitumist, igati tervitatav. Teisalt aitab see tehnika prioritiseerida oma igapäevategevusi ja koostada to–do liste. Sama oluline on paralleelselt teha ka nimekiri not–to–do tegevustest. Abiks on siinkohal Ameerika presidendi Dwight D. Eisenhoweri järgi nime saanud ajajuhtimise mudel, mis näeb ette selliseid kontrollküsimusi enne tegutsemist: ● Kas tegu on olulise ja pakilise tegevusega? (Teen kohe ära!)● Kas tegu on olulise, aga mitte pakilise tegevusega? (Panen paika aja, mil ma sellega tegelen!)● Kas tegu on pakilise, aga mitte olulise tegevusega? (Lasen selle kellelgi teisel ära teha ehk delegeerin!)● Tegu ei ole ei olulise ega pakilise tegevusega? (Teen seda siis, kui enam midagi muud teha ei ole, või ei tee üldse!) Kõige enam peaks aega võtma oluliste, ent mitte pakilistele, s.o strateegilistele tegevustele, sest need aitavad kõige tõhusamalt jõuda soovitud tulevikuni. Oluline on tähelepanu pöörata töö- ja eraelu tasakaalule. Suurbritannia ettevõtja ja filosoof Robert Owen sõnastas 1817. aastal järgmise ajakasutuse tasakaalu reegli: 8 tundi tööd + 8 tundi aega iseendale ja lähedastele + 8 tundi uneaega. Seega on otstarbekas teadlikult tõmmata tööpäeva ja tööst vabale ajale selged piirid. Mõtteviisi aitab muuta oma suhtumist ja käitumismustrite analüüsimine. Kas piiride tõmbamine ja hoidmine on sinu jaoks probleem? Mis sulle seejuures kõige enam muret valmistab?Mis on tegelikud põhjused, et sa ei suuda piire seada? Head uut aastat!
Suhted tööl on kõige loetum teema
TOP 3: loetuimad artiklid 2022 Inimesi kõnetab kõige enam töökeskkonnas keerulistele inimsuhetele lahenduste otsimine. Järjekordne aasta on lõppemas ja on aeg teha kokkuvõtteid. Mina otsustasin võtta aasta kokku kodulehe külastatavuse alusel e milliseid artikleid on inimesed kõige enam lugenud. Kokku olen vabakutselise superviisori ja coach ‘ina tegutsemise aastal kirjutanud oma blogisse 19 artiklit – osad on lühemad, osad pikemad; osad otsesemalt supervisiooni ja coaching ‘u teemadel, osade puhul olen saanud inspiratsiooni raamaute lugemisest. Kolme enimloetud artiklite sisu osas korduvad läbivalt järgmised mõtted: iseenda ja teiste käitumismustrite teadvustamine;oma harjumuspärase käitumis- või suhtlemisviiside teadlik muutmine; konfliktide lahendamine; lahenduste leidmine keerulistele olukordadele;strateegiad tulemuslikumas koostööks erinevate inimestega. TOP 1 “Kuidas suhtlemistasandite tundmine aitab paremini toime tulla konfliktidega?” Meie kõigi ideaal on see, et meiega suheldakse kui võrdväärse partneriga, s.o täiskasvanu suhtlustasandilt, end ometi tuleb ette, kus üks vestluspartneritest laskub kas lapsele omasele alt-üles suhtlustasandile või siis võtab hoopiski ülevalt-alla kurja lapsevanema rolli. Arvatavasti tuleb meil kõigil ette, et kasutame neid kõiki kolme. Artikli point on aga see, et konflikte saab lahendada ainult täiskasvanu rollist. Inimene on täiskasvanu sedavõrd, kuivõrd ta võtab vastutuse ja toimib täiskasvanu rollides.Malcolm Shepherd Knowles TOP 2 “Miks Sa peaksid endale tegema DiSC käitumisprofiili?” Me tihti peame enda käitumis-või suhtlemisstiili iseenesest mõistetavalt kõige sobivamaks (kui mitte öelda õigemaks). Keerulistes olukordades, kus teise inimese väljendusviis või käitumine ei ole meile ootuspärane, soovime ilmselgelt, et teine vestluspartner midagi endas muudaks. Artikli point on aga see, et üksmeelse koostöö tagab see, kui me ise kohaldame oma loomuomast reageerimist vastavalt teise osapoole profiilile. Inimesed ei jõua tippu, sest neil veab. Nad jõuavad tippu, sest teevad midagi teistest erinevalt.TONY ROBBINS TOP 3 “Kuidas aitab kovisioon kaasa organisatsiooni edule?” Me oleme harjunud omaette toimetama ja iseseisvalt hakkama saama. Kovisiooni, mis on oma olemuselt kollegiaalne coaching, metoodika annab sarnast tööd tegevatele spetsialistidele võimaluse üheskoos arutada oma tööalaseid väljakutseid. Mitmed mudelid – on see siis Bono kuue mütsi meetod, Walt Disney meetod, Roger von Oech meetod või David Cooperrider 4D mudel soodustavad loovust ning aitavad probleemile läheneda uue nurga alt. Loovus on inimese võime toimida harjunud olukordades uutmoodi ja uutes oludes adekvaatselt.”JACOB LEVY MORENO Kokkuvõtvalt Meeskondade – või laiemalt organisatsioonide paremini tööle saamise valemi leiame Patrick Lencioni “5 põhjust, mis meekskonnad ei toimi?” püramiidist, kui pöörame need põhjused positiivsesse võtmesse. Hästi toimiva meeskonna loovad meeskonnaliikmed, kes: usaldavad üksteist ja tunnevad end töökeskkonnas üksteise seltsis turvaliselt;julgevad väidelda ideede üle ega väldi eriarvamuste üle arutamist;on pühendunud ühiselt langetatud otsuste elluviimisele;kohustavad üksteist juhul kui märkavad, et mõned kalduvad kokkulepitud rajalt kõrvale;keskenduvad ühiste eesmärkide saavutamisele paremate tulemuste nimel. Soovin kõigile, et Teie uusaastasoovid täituksid!
Enesesõbralikkus leevendab kriitilist meelt
Enesesõbralikkus leevendab kriitilist meelt Elame kolmandat aastat kriisis, mida iseloomustab suur ebamäärasus ja pidevad muutused väliskeskkonnas. Meid ümbritsev mõjutab paratamatult ka meie era- ja tööelu. Oleme küll õppinud arvestama koroonaviiruse leviku lainetega, ent paljud teevad siiski pandeemia puhkemisest saadik kaugtööd. Leidub neid, kellele muutunud töökorraldus sobibki paremini kui varasem esmaspäevast reedeni kellast kellani töötamine. Loomulikult on palju ka neid, kellel on keeruline hoida kodust või osaliselt distantsilt töötades lahus töö- ja eraelu. Väidetakse, et vaimselt pole inimesed kunagi varem niivõrd palju oma ajast töömõtetega veetnud kui praegusel ajaperioodil. Kuidas toime tulla maailmas, kus näib minevikku jäänud 1817. aastal Suurbritannia ettevõtja ja filosoofi Robert Oweni sõnastatud ajakasutuse tasakaalureegel: 8 tundi töötamiseks, 8 tundi iseendale (oma hobidega tegelemiseks, pere ja sõpradega ajaveetmiseks) ning 8 tundi magamiseks. Igasugune juhtimine algab enesejuhtimisest Igasugune juhtimine, sealhulgas ajajuhtimine, algab enesejuhtimisest ning selge on see, et enesejuhtimisoskuste valdamine on praegusel ajal hädavajalikum kui kunagi varem. Järgnevalt jagan soovitusi superviisori ja coach’ina, olles seejuures veel hiljuti olnud juhipositsioonis ja pidanud toetama oma distantsilt töötavat meeskonda kaugtöö ilus ja valus. Kõige olulisem on hoida mõtteviisi, et on asju, mis alluvad meie soovile ja tahtele ning on neid, mida me kuidagi mõjutada ei saa. Seega pole mõistlik muretseda nende asjade pärast, mida me niikuinii muuta ei saa. Mind ennast on ärevatel aegadel aidanud see meelerahu palve: „Anna mulle jõudu aktsepteerida seda, mida ma muuta ei saa, julgust muuta seda, mida ma saan ning tarkust nende kahe vahel vahet teha.” Tihti läheb see inimestel segi ja asi lõpeb hoopis sellega, et kurname endid sedavõrd ära muretsemisega asjade pärast, mille mõjutamine tegelikult ei ole meie võimuses ning kaotame vaimse kurnatuse tagajärjel lõpuks võime teha neid asju, mida me saame ja peaksimegi tegema. Olukorra võtmine sellisena, nagu see parasjagu on, ei puudu ta ainuüksi välisest keskkonnast tulenevat, vaid on vajalik sama hästi ka meie endi põhjustatud olukordades. Alati ei lähe asjad nii nagu oleksime soovinud. Mulle väga meeldib termin „enesesõbralikkus”, mida paljud peaksid õppima, et mitte olla ebaõnnestumiste või eksimuste korral endaga ülemäära kriitiline. Muuta saab olemasolevat hetke ja tulevikku, mitte aga möödunut. Seega kinnijäämine enesesüüdistamisse või veel hullem, välise süüdlase otsimisse, ei ole kuidagi konstruktiivne ega edasiviiv käitumine. Avatud meel kõige uue suhtes Tähtis on endas kujundada positiivset ja avatud meelt kõige uue suhtes, sest viimased aastad on meile pidevalt andnud tõestust selle kohta, et ainus asi, mis on kindel, on see, et mitte miski pole kindel ega püsiv. Alalõpmata toimuvad muutused või siis oleme ise sunnitud midagi muutma, et kohaneda paremini väliste oludega. Üks viis, kuidas harjutada toimetulekut pidevalt muutuvate olude ja ümberkorraldustega, on proovida ise teha oma igapäevaseid tegevusi uutmoodi. Meie käitumine on paljuski automaatne ja igasugune käitumismustrite muutmine mõjub värskendavalt: ärka näiteks tund aega varem või lõpeta tööpäev harjumuspärasest varem, eriti kui on kalduvus ületunde teha. Asenda võimaluse korral kodukontor mõne inspireerivama asukohaga, söö lõunaks midagi erilist jne. Kusjuures, mida kiirem tööl on, seda vajalikumad on regulaarsed tööpausid. Praktikas tehakse tihti vastupidi – kiirel ajal unustatakse isegi söömine. Viidates taas möödunud kahele aastale saime kinnitust selle kohta, et ka kõige ekstreemsemates oludes on elu alati edasi läinud ning miski, mida esialgu kartsime, on lõppkokkuvõttes osutunud meile kasulikuks ning tulnud selleks, et jääda. Kõige suurem muutus võib-olla ongi see, et elu on väga palju kolinud internetti ja peaaegu kõike saab teha virtuaalselt. Me ei pea ilm tingimata igaks kohtumiseks, koosolekuks, lähetuseks kohale minema − mõnikord on veebi kaudu seda teha palju mugavam ja ajasäästlikum. Kolmandaks ära unusta, et ajaressurss on piiratud ning tähtis on oskus (eriti kodus töötades või iseenda tööandjana) kasutada seda võimalikult sihipäraselt ja tegeleda kaugemas perspektiivis oluliste asjadega. Sageli arvame ekslikult, et meie ajakasutus sõltub kellestki teisest (klientidest, tööandjast), ent kui näiteks tegeleme tööajal isiklike asjadega ja tunneme õhtul süümepiinu tegemata tööasjade pärast ning istume kella seitsmeni tööarvuti taga, siis põhjus on meie oskamatuses töö- ja eraelu lahus hoida, mitte milleski muus ega kelleski teises. Teisisõnu, kui me keskendume tööajal tööle, siis saame rahus nautida töövälist aega. Väldi hiigelpikka tegevuste nimekirja Kurnatust tekitavad ka hiigelpikad tegevuste nimekirjad, kus sageli on kirjas ka kõige väiksemad ja vähem tähtsad asjad. Eriti on kalduvus seda teha enda suhtes väga nõudlikel inimestel. Mida pikem on tegemist vajavate ülesannete nimekiri, seda suurem on tõenäosus, et midagi jääb sellest päeva lõpuks tegemata. Kui veel võtta arvesse muutlikud olud, mis toovad endaga alati kaasa ootamatuid töökohustusi, siis jäävadki pikad ja jäigad nimekirjad vaid paberile. Tulemuseks on stress, mida tekitab teadmine, et kogu aeg on veel midagi teha. Rahulolu tagab aga just lõpetatuse tunne. Paljud ei saa õhtul mõtteid tööst eemale, vaid muretsevad kõigi tegemata jäänud asjade pärast. Kui küsida endalt, kas perest eemal viibitud õhtu ja magamata öö kuidagi olukorda muudab, siis tõenäoliselt jõuab ka kõige suurem muretseja tõdemuseni, et targem oleks olnud tööpäeva õhtut oma meeli puhates veeta. Seega piirdu vaid kõige olulisemate eesmärkidega, sest nii või teisiti tuleb tööpäeva jooksul ootamatuid tegevusi. Enesemõjutamisharjutus Stressirohketes olukordades soovitan kasutada enesemõjutamistehnikat, mis aitab töömõtteid ootele panna ja pärineb psühhodraamast. See on tegevusliku grupitöö meetod, mis kasutab teatrialaseid mõisteid (roll, rollivahetus, lava jms) ning draamavormi inimloomuse ja inimsuhete uurimiseks, analüüsimiseks ja lahendamiseks, ent selle tehnikaid saab kasutada ka iseseisvalt. Fookuses on spontaansuse ja loovuse arendamine, et innustada leidma uusi lahendusi korduvates käitumismustrites ja tegutsema adekvaatselt uutes olu kordades. Vaja läheb paberit ja kirjutusvahendit, kahte tooli ja omaette olemise ruumi võimalusega ringi liikuda. Oma mure aja perspektiivi asetamise tehnika toimib selliselt, et esmalt tuleb leida ruumis koht, mis kõige rohkem iseloomustab praegust olukorda. Seal võiks olla võimalikult eba mugav istuda. Kui oled selle koha tooliga tähistanud, siis istu sellele ja keskendu kõikide oma meeltega vaevavale situatsioonile või häirivale töömõttele. Mõtle, kus sa parasjagu oma eluga oled; nendele tunnetele, mis sind valdavad; inimestele, kes sind ümbritsevad. Ütle kõva häälega välja kõik, mis sind häirib. Oleme ise kõige suuremad eksperdid oma elus. Kui oled häirivat olukorda piisavalt kogenud, siis käi korra ruumis ringi ja kuju ta endale ette mõni lemmikpaik ja tähista see teise tooliga. Visualiseeri kohta, kus sa oled; mida sa enda ümber näed, mida tunned jne. Tegu võiks olla mugava ja mõnusa kohaga, eriti hea oleks,
Ajajuhtimise seos tulemuslikkusega
Kuidas tõhus ajajuhtimine on seotud tulemuslikkusega? Me kõik oleme juhid, isegi siis, kui me otseselt ei ole juhipositsioonil. Me kõik tegeleme igapäevaselt iseenda ja oma aja juhtimisega – kas me seda teadvustame endale või mitte. Juhtimine algab niisiis enesejuhtimisest: “Kui ennastki ei õnnestu juhtida, siis teiste juhtimine on võimatu.” väidab Rasmus Pedanik – Sotsiaalse Innovatsiooni Laboris koosloomejuhtide arenguprogrammi üks eestvedajaid. Kui tihti me mõtleme sellele, et oskus oma aega planeerida ja seda efektiivselt kasutada, on otseselt seotud meie tulemuslikkusega? Nii juhi kui ka meeskonnaliikmena on meie kohus panustada organisatsiooni eesmärkide täitmisesse ja kui me ei kasuta oma aega otstarbekalt, siis kannatavad ka tulemused. Millised on tüüpilised vead, mida inimesed teevad? võetakse ette rohkem kui jõutakse ära teha; ei prioitiseerita oma tegevusi ega seata eesmärke; tegeletakse kõrvaliste asjadega või mitme asjaga korraga; Ühesõnaga, lisaks sellele, et ei teaduvustata endale alati efektiivse ajakasutamise vajalikkust, lihtsalt ka ei osata aega kasutada vaid unistatakse sellest, kuidas oma päeva lisaaega leida. Eesmärk ilma konkreetse tegevusplaanita on lihtsalt unistus.Antoine de Saint-Exupéry Jagan järgnevalt oma mõtteid ja mõnda tehnikat, mis mind ennast on palju aidanud. Esiteks, teadvustan endale, et päevas on 24 tundi ja järgin “8+8+8 reeglit”, mis seisneb selles, et 8 tundi on vaja pühendada eranditult unele; välja puhkamata olen juba eos ebaefektiivne – ükskõik, mida ma ka ei teeks! 8 tundi pühendan kindlasti vabaajale – iseendale, oma hobidele ja perele, pere ja sõpraedega koos aja veetmisele – ühesõnaga kõigile neile tegevustele, mis aitavad mul lõõgastuda ja välja puhata, annavad energiat ja valmistavad rõõmu. Kui 16 tundi sellisel viisil oma ööpäevast veeta, siis on kerge pühendada 8 tundi 100% tööle, Teiseks, lähtun aja kasutamisel Eisenhoweri maatriksi põhimõtetest. “Kõige pakilisemad otsused on harva kõige olulisemad,” olevat öelnud kunagine Ameerika president Dwight D. Eisenhower. Teda tunti eeskujuliku ajajuhtimise meistrina – ta valdas oskust kõike õigel ajal teha. Eisenhoweri meetod õpetas mulle vahet tegema olulise ja pakilise vahel. Ükskõik, missugune task mu lauale ka ei maanduks, ma paigutan ta mõttes esmalt Eisenhoweri mudelisse ja otsustan alles siis, millal ma sellega tegelen: Oluline ja pakiline (Teen kohe!)Oluline, aga mitte pakiline (Määran aja, millal sellega tegelen!)Pakiline, aga mitte oluline (Lasen kellelgi teisel ära teha – delegeerin!)Ei ole oluline ega pakiline (Teen siis, kui enam midagi muud teha ei ole või loobun ega tee üldse!) Inimesed keskenduvad tihti liialt neile tegevustele, mis liigituvad lahtrisse „Oluline ja pakiline” – asjadele, mis tuleb otsekohe ära teha. Tulemuseks on aga see, et ei jää aega sellele, mis on OLULISED, AGA AEI OLE PAKILISED. Siia kuuluvad näiteks pikaajalised strategilised tegevused. Rääkides juhtimisest, siis juht peab just tegelema strateegiliste asjadega. Taolisel kiireloomulistele asjadele keskendumisega teeme endale aga karuteene, sest ühelt poolt jäävad tegelikult olulised asjad tegemata ja lõpuks on need ülesanded taaskord muutunud ka pakiliseks, mis seda veel enne ei olnud. Kolmandaks, sean igaks päevaks endale maksimum 2-3 eesmärki ja püüan kõik vahele tulevad asjad kõrvale lükata. Eesmärgistamine iseenesest ei aita üle planeerides ja oma võimeid üle hinnates. Kui inimesed reeglina teevad to-do-liste, mis lõppevad sellega, et ühte päeva on surutud liiga palju tegevusi ja päeva lõpus valdab kas rahulolematus iseendaga või pettumistunne, sest ükskõik kui palju sai tehtud, jäi ikka sellest listist midagi tegemata (seda muidugi juhul, kui kinni pidada eelpool mainitud “8+8+8 reeglist”). Sellepärast soovitan mina hoopiski “Not to do-listi”. Paljud, kes on seda rakendanud, on mulle tunnistanud, et see on neid palju aidanud. Kuidas see siis käib? Otsustad ärategemist vajavatest tegevustest need, mis kannatavad oodata vähemasti homseni ja siis jätadki need rahuliku südamega homseks. Mitte midagi ei juhtu. Vastupidi, päeva lõpus on hea tunne, kui tehtud sai need 2-3 olulist asja, mis sihiks sai seatud. Siinkohal meenub mulle Tartu Ülikooli haridusasutuse juhtimise väljaõppes Piret Einpauli kaks küsimust: Mis on Teie kaugem eesmärk?Kui paljud Teie igapäevased tegevused selle eesmärgi saavutamist toetavad? Mäletan seda vaikust, mis meie grupis tekkis, kui inimesed mõistsid, et nad EI TEGELE nende oluliste asjadega, mis aitavad neil liikuda oma unistuste suunas. Mina kusjuures sain kinnitust, et ma tegelen päris palju oma ajast just nende asjadega, mis on seotud minu kaugemate eesmärkidega, Sellest ajast saadik eelistan teadlikult neid tegevusi, mis toetavad kaugema visiooni saavutamist ja vastupidi – tegevused, millel ma ei näe, et nende ärategemine mind kuidagi suures pildis edasi aitaks, jätan lihtsalt tegemata. See ongi minu neljas soovitus. Viiendaks, kui olen endale seadnud 2-3 eesmärki ja ära otsustanud, millised tegevused aitavad mul neid saavutada või on kaugemaid sihtre arvestades olulised, siis võtan endale selleks aega. Ekslikult arvatakse, et aeg tuleb kuskilt – EI, aega tuleb oluliste asjadega tegelemiseks lihtsat võtta, kusjuures oluline on seejuures hinnata adekvaatselt ajakulu, mis selleks vaja on. Kui ma tean, et ma reeglina ei tee ühte kokkuvõtet 45 minutiga, siis ei ole mõtet ka ennnast petta ja selleks varuda vähem aega kui mul selleks tegelikkuses kulub. Vastupidi, olulistele asjadele planeerin aega varuga, kusjuures ära ei tohi unustada ka puhke- ja söögipause. Minu jaoks on nii kummastav, et on inimesi, kes näiteks lõunasöögiks aega ei varu, Taaskord – kui ma ise endale ei võta seda aega, siis kus kohast see aeg peaks iseenesest tekkima? Mida kõrgemal positsioonil on inimene või mida tegusam ta on, seda vähem, on tal sellist tühja aega. Seega kui ma võtan midagi süvenemist vajavat käsile näiteks kell 10 hommikul kui olulised ja pakilised asjad on eelnevalt ära tehtud, siis on ju selge, et kui ma lõpetan, ma pean sööma. Seega pole mõtet endale võtta kohtumist või mõne uue asjaga tegelemist enne lõuna! Liigselt asjade käsile võtmine koormab meid üle ja energiat ei jagu päeva lõpuks. Oluline on keskenduda ühele asjale. Mina enda puhul olen vähemasti täheldanud, et tegeledes mitme asjaga samaaegselt, ei tegelema tegelikult mitte millegagi ja olen õppinud aja jooksul iseennast ja oma aega sedavõrd väärtustama, et ma ei raiska oma ressurssi rööpräklemisele. Sinu tähelepanu fookus määrab Sinu hetke reaalsuse – kuhu Sa suunad oma tähelepanu, sinna suundub Sinu sise-energia.Daniel Goleman Viimasena pean vajalikulks üle rõhutada, et kui aega endale võtta ja keskenduda millelegi, mis on suures plaanis oluline, siis ei tohi samas end n-ö ära unustada, sest aeg on üks meie väärtuslikkumaid varasid. Ega muidu ei öeldaks, et aeg on raha.
