Site Overlay

Kuidas toime tulla mõtte-, tunde- ja tahtebarjääriga?

Kuidas toime tulla mõtte-, tunde- ja tahtebarjääriga?

Arengut ja õppimist võib takistada mõtte-, tunde- ja tahtebarjäär. Mis need on ja kuidas neid ületada?

Silmitsi mõttebarjääriga

Kaks näiliselt vastuolulist, kuid tegelikult üksteist täiendavat mõtteviisi on divergentne mõtlemine (ehk lahknev mõtlemine) ja konvergentne mõtlemine (ehk koondav mõtlemine).

Divergentne mõtlemine on mõtlemine, mis:

  • toob kaasa uute ideede ja ebatavaliste lahenduste tekkimise, pakkudes probleemile rohkem kui ühte lahendust;
  • on kõige sagedamini seotud loovusega.

Konvergentne mõtlemine läheneb probleemile lahenduste otsimisele eeldusel, et on ainult üks õige lahendus või vastus.

Erinevate ülesannete lahendamine eeldab oskust kasutada mõlemat tegelikult kõigile inimestele omast mõtteviisi, kuid sageli on täiskasvanul kujunenud välja eelistus, mida rakendatakse alateadlikult.

Üks esimesi samme mõttebarjääriga toimetulekul on õppida märkama ühekülgsust või väga eelistatud mõtteviisi.

Coenraad Van Houten

Mõtlemisbarjääri ületamise tulemusena kujuneb inimeses austus maailma ja teiste inimeste vastu, olles samas pühendunud ja teadvustades oma väärtusi.

Tõhusad viisid, kuidas luua inimesele võimalus oma mõtlemisharjumuste teadvustamiseks ja mõttebarjääriga töötamiseks:

  • julgustada neid ise küsimusi esitama ja olema proaktiivne, see tähendab uurima asjade olemust ning mitte olema passiivne uute teadmiste vastuvõtja;
  • kasutama erinevaid meeli, s.o nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ning kompimismeelt aktiveerivaid harjutusi ja tegevusi, et inimene ise jõuaks järeldusteni ja uute teadmisteni;
  • suunama reflekteerima, kuidas ta mõtleb, s.o analüüsida oma mõtlemisprotsessi ühelt poolt selliselt, et kuidas loogiliselt mõeldes samm-sammult tulemusi saavutada ja teisalt kuidas oma intuitiivset taju kasutada ja õppida usaldama seda spontaanset, loovat mõtteviisi.

Silmitsi tundebarjääriga

Emotsionaalne barjäär viitab vastupanule, mis avaldub meie tunnetes. See ei ole reaktsioon välismaailmale, vaid millelegi inimese sees.

Tõhusad viisid, kuidas luua inimesele võimalus oma tundebarjääriga tegeleda:

  • aidata aktsepteerida tekkinud tundeid;
  • anda neile nimi (Peaasi.ee järgi: viha, hirm, vastikus, üllatus, rõõm, kurbus);
  • suunata inimene reflekteerima, mis neid tundeid tekitab (“Miks ma nii tunnen?”).
  • luua sõbralik, empaatiline ja toetav õhkkond.

Enda emotsionaalse barjääriga toimetulemine annab inimesele:

  • parema eneseteadvuse ja enesemõistmise;
  • sisemise isikliku küpsuse ja teadmise, et tema emotsioonidel on kognitiivsetes ehk tunnetuslikes protsessides ning õppimises väga oluline roll;
  • võimaluse ületada isiklikke piiranguid.

Silmitsi tahtebarjääriga

Tahtebarjääri põhitunnus on ärevus, mis eksisteerib inimese sees varjatud kujul. See on midagi inimese ja maailma vahel. Inimese Mina tahab maailmas midagi muuta: väljendada, ümber kujundada, teostada ja selles kohtab ta tahtega seotud vastupanu.

Tahtebarjäär avaldub inimeses:

  • õppimistahte puudumisena,
  • iseseisvuse puudumisena,
  • raskuste tekkides allaandmisena;
  • kõrvalseisjana, kes ei ole hea meelega millelegi pühenduma.

Tahtebarjääri taustal on ärevus ja hirm elu, muutuste ning tuleviku ees. Ärevus aeglustab aktiivsust, viib automaatse tegevuseni, millesse isiklikuks ja professionaalseks arenguks ning kohanemiseks vajalikud kognitiivsed protsessid ei ole piisavalt kaasatud.

Tõhusad viisid, kuidas luua inimesele võimalus oma isikliku tahtega tegeleda:

  • tegevused, mis võimaldavad loovat eneseväljendust ja seeläbi äratavad õppija spontaanset loovust;
  • ülesanded, mis on kavandatud nii, et poleks kindlat etteantud tulemust;
  • meeskonnatöö tegemise vajadus, mis seisneb selles, et parima tulemuseni jõudmiseks on vaja teha koostöö teiste inimestega;
  • tagasiside saamine ja andmine.

KOKKUVÕTE

Olgu tegu coachingu või supervisiooni sessiooniga või hoopiski õppeprotsessiga, siis kui kesksel kohal on õppimine, isiklik või professionaalne areng, mis eeldab toimetulekut muutusega, siis kõige tähtsam on osata inimest või tervet meeskonda toetada nende kolme barjääriga tegelemisel. Alustada tuleb sellest, et ära määratleda, milline barjäär on konkreetses olukorras kõige teravam. Teisisõnu, mis tekitab vastupanu – on see tulenev mõttebarjäärist, tundebarjäärist või tahtebarjäärist.

Allikas:

Coenraad, Van H. (1999). Awakening the Will. Principles and Processes in Adult Learning. Forest Row, Sussex: Temple Lodge Publishing; 2nd edition.

Peaasi.ee

Haridussõnastik:

  • https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=divergentne%20m%C3%B5tlemine
  • https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=konvergentne%20m%C3%B5tlemine