Esimest korda supervisioonis?
Mis on supervisioon? Kuidas see käib? Millistel juhtudel supervisioon aitab? Mida on vaja ette valmistada?
Iga uus asi tekitab küsimusi. Vastused nii ülal toodud küsimustele kui ka kõigile neile, mis Sul veel tekkida võivad, juhul kui Sa oled esimest korda supervisiooni minemas, leiad käesolevast artiklist.
Mis on supervisioon?
Supervisioon on oma olemuselt töönõustamine või isegi tööjõustamine, mis võib toimuda individuaalselt üks-ühele (personaalne supervisioon), koos meeskonnaga (meeskonnasupervisioon) või kogu organisatsiooni hõlmavalt (organisatsiooni supervisioon).
Kuidas supervisioon käib?
Supervisioon on protsess, mis võiks soovitatavalt toimuda vähemalt 3 kuni 5 korda. Ühe supervisiooni sessiooni pikkus sõltub osalejate arvust. Individuaalse supervisiooni pikkus varieerub 60 minuti ja 1,5 tunni vahel. Grupisupervisiooniks tuleb arvestada kolm tundi.
Kes on superviisor?
Supervisiooni potsessi juhib spetsiaalse väljaõppega professionaalne superviisor, kes ei ole seotud ei organisatsiooniga ega seal valitseva emotsionaalse fooniga.
Oluline on see, et sarnaselt coachingule ei anna superviisor nõu. Superviisor kasutab kohaseid töövahendeid ja metoodikaid, et “reflekteerida tööpraktikat ja -kogemusi, toetada kompetentside ja pädevuste arengut ning luua ruumi, kus turvaliselt tegeleda oma töö kvaliteedi ja eetikaga.” (Vesso, 2019). Superviisor aitab lahendada keerulisi tööprobleeme, edendada omavahelisi suhteid ja koostööd.
Millistel juhtudel pöörduda supervisiooni?
Reeglina ollakse harjunud töömuredega pöörduma kas psühholoogi vastuvõtule või abi saamiseks minema coachingusse. Kui probleemid hõlmavad tervet meeskonda, siis tellitakse meeskonnakoolitus. Millistel juhtudel on aga kõige õigem minna supervisiooni?
Supervisioon aitab tegeleda:
- professionaalse arenguga;
- omavahelise koostöö edendamisega meeskonnas;
- rollides selguse loomisega;
- tööga seotud emotsioonidega;
- juhtimisdilemmadega;
- meeskonna eesmärkide saavutamise viisidega;
- teenuste arendamise ja kvaliteediga.
Supervisiooni fookuses on toimetulek tööalaste probleemidega ja neist tuleneva stressiga, võimaliku läbipõlemise ennetamisega, enesekindluse ja otsustussuutlikkuse tõstmisega keerulistes olukordades (Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing).
Milline superviisor on Allan Kaljakin?
Sinu või Sinu meeskonnaga töötades võtan ühelt poolt abiks oma superviisori– ja coachioskused* ning teisalt kogemused keskastme– ja tippjuhina (vaata “Minust”).
Kasutan mitmeid võimsaid tehnikaid, mis loovad selguse ja aitavad meeskonnal ühtsena edasi minna.
Kasutan palju sotsiomeetriat ja psühhodraama tegevuslikke meetodeid ning tehnikaid. Loe lähemalt, kuidas supervisioonis kasutan psühhodraamat.
Mis kasu on supervisioonist?
Supervisiooni tulemusel:
- saab uut jõudu ja indu;
- leitakse uusi võimalusi oma võimekuse ja potentsiaali kasutusele võtmiseks;
- toimub profrssionaalne areng;
- üheskoos leitakse oma parimaid lahendusi tööalastele väljakutsetele;
- suureneb meeskonna ühtsustunne ning paraneb omavaheline koostöö ja tõuseb juhtimiskvaliteet;
- tekib parem ülevaade kolleegide tööülesannetest;
- paraneb infoliikumine ja sisekommunikatsioon;
- suureneb omavaheline usaldus ning initsiatiivi ja vastutuse võtmine;
- paraneb töökvaliteet;
- väheneb stressitase ja läbipõlemise risk ning tõuseb töö efektiivsus, töömotivatsioon ja tööga rahulolu.
*Superviisorina on mul erialane väljaõpe Moreno Keskusest, mis vastab rahvusvahelistele (ANSE) ja rahvuslikele (ESCÜ) standarditele. Minu kui superviisori eripära seisneb sotsiomeetria ja psühhodraama tegevuslike meetodite kasutamises supervisiooni protsessis. Ühtlasi olen ma Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu juhatuses ja Eesti Psühhodraama Ühingu liige.
Küsi personaalset pakkumist!
Kasutatud allikad:
Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu koduleht
Vesso, S. (2019) “Juhtumite lahendamine. Kovisiooni käsiraamat.”
