Kuidas käib supervisioon psühhodraama meetodil?
Psühhodraama meetodil põhinev grupisupervisioon on kolmeosaline: soojendus, tööfaas ja jagamine.
Alustava supervisiooni grupi alguses räägime läbi piirid ja kokkulepped, saame omavahel tuttavaks kasutades erinevaid kohtumisi, reaalset suhtlemist ja loovaid tegevusi. Eesmärgiks on luua usalduslikud suhted ja tööks vajalik piisavalt turvaline õhkkond (Eesti Psühhodraama Ühing).
Juba omavahel tuttavas supervisiooni grupis saab soojendusosas (inglise keeles warm up) räägivad osalejad, kuidas vahepeal on läinud, et ühelt poolt tekiksid seosed eelmisel korral esile kerkinud teema(de)ga ja teisalt luua sild eelseisva sessiooni fookusteema(de)ga. Üks hea viis kasutada skaalaküsimusi. Erinevate sotsiomeetriliste rivide tegemine võimaldab sarnaselt kohtumisharjutustele osalejatel püsti tõusta, end sirutada ja ruumis ringi liikuda ning suhelda rohkemate grupiliikmetega kui pelgalt oma naabriga, mis sageli juhtub kui inimesed kogunevad ja istuvad endale tuttavate inimeste kõrvale. Psühhodraama meetodi looja Jacob Levy Moreno on välja töötanud sotsiomeetria, mis aitab inimestevahelisi suhteid kirjeldada, sh teha nähtavaks, uurida, analüüsida ja mõjutada.
Töö või tegevuse faasis (inglise keeles action) kasutame sageli “lavastust”, kus üks supervisiooni grupi liige saab tuua välja mingi konkreetse küsimuse, loo, juhtumi, suhetemustri, sisepinged vms. Sellest ka psühhodraama seos teatri ja konkreetsemalt draamavormiga. Lavastuse kaudu on seda siis võimalik uurida, korrigeerida ja integreerida. Lavastust ja kogu protsessi juhib psühhodraama väljaõppega superviisor. Olles kellegi loos erinevates rollides saavad teised grupiliikmed teha ka endale olulist tööd (Eesti Psühhodraama Ühing).
Peale tööfaasi järgneb jagamine – osad psühhodramaatikud nagu Reijo Kaupilla nimetavad seda osa ka refleksiooniks, kus jagatakse oma sarnaseid kogemusi ja tundeid, mis mõjub paremini kui nõu andmine ja kritiseerimine. Kõigi lugude kuulamine ja aktsepteerimine aitab olla grupis võrdsemas positsioonis ja saada üksteiselt toetust. Moreno on viidanud, et oleme küll harjunud kaasa tundma kannatavale inimesele, peaksime endas aga arendama ka kaastunnet loova inimese suhtes. Seega grupis arendame oma mõistvust ja kaasaelamist nende suhtes, kes julgevad katsetada ja eksida, püüda luua oma elus midagi uut (Eesti Psühhodraama Ühing).
Vaata ka grupisupervisiooni ja meeskonnasupervisiooni kohta ning kuidas käib coaching psühhodraama meetodil.
Kasutatud allikas: