Kuidas ma jõudsin coachi ja superviisori väljaõppeni psühhodraama meetodil?
Minu teekond superviisori, coachi ja psühhodraama rakendajani on toimunud väga loogilisena läbi erinevate rollide: organisatsiooni eestvedaja, meeskonnajuhi, koolitaja ja enesearengut väärtustava õppijana.
Kindlasti huvitab Sind, kuidas ma jõudsin Moreno Keskusesse? Miks ma otsustasin õppida coachingut ja supervisiooni just psühhodraama meetodil?
Põhjuseid on mitu. Ja mis peamine – ma olen oma valikuga väga rahul. Ma suisa olen äärmiselt tänulik, et elu mind viis Tallinna Psühhodraama Kooli. Seal ma avastasin enda jaoks, kuidas psühhodraama ja sotsiomeetria meetodeid saab ideaalselt rakendada coachingus ja supervisioonis.
Huvitav on minu loo juures kusjuures see, et enne Moreno Keskusesse sisse astumist ei teadnud ma tegelikult sellest kõigest mitte midagi. Ma ei teadnud midagi ei tegevuslikest meetoditest ega konkreetselt psühhodraamast. Tõsi – kirjutasin oma magistritöö riigiametnike prantsuse keele õppimisest aktiivmeetoditel. Uurisin toona nimelt seda, kuidas keeleõpe ei jääks teoreetiliseks, vaid juba keeletundide käigus saaksid osalejad õppes aktiivselt kaasa lüüa. Kuidas praktiseerida keelt tööalastes situatsioonides.
Hoolimata oma praktilisest meelest ja tulemustele orienteeritusest, pole ma kunagi väga armastanud ise midagi kaasa teha. Niisis on see olnud kuidagi ebamugav ja mind minu mugavusstoonist välja tõmbav. Juhtus aga nii, et ma olin just lõpetamas üheaastast meeskonnajuhi täienduskoolitust Tallinna Majanduskoolis, kui märtsikuus tabas mind teatav kurbus seoses õppe peatse lõppemisega.
Tol hetkel polnud ma isegi veel mõelnud sellele, et ühel päeval tegutsen ainult coachi ja superviisorina panustades meeskondade arendamisse. Siis nägin juhuslikult ühel neljapäeva pärastlõunal Facebookis kuulutust “Grupi juhtimise ja sotsiomeetria väljaõppe“ järgmise grupi alustamisest tuleval teisipäeval. Enne lõpliku otsuse tegemist leppisin kokku konsultatsiooni aja ja esmaspäeval suundusingi Moreno Keskuse. Tänaseks on sellest Süda tänav 1 majakesest saanud väga tähendusrikas koht.
Mind võttis esmalt vastu Tuuli Vellama. Tema juhtus seal olema n-ö juhuslikult. Tegelikult pidin ma kohtuma Aivar Simmermanniga. Temaga oli mul kohtumine tegelikult kokkulepitud. Ta jäi natukene hiljaks. Abivalmi inimesena alustas Tuuli minuga vestlust. Ta selgita väga kenasti, milles õpe Morenos seisneb. Mäletan, et kui Aivar saabus, palus ta Tuulil jääda… Vestlusest ma rohkem ei mäleta, sest olin otsuse langetanud. Ma liitun uue grupijuhtide väljaõppe grupiga.
Mind üks enim iseloomustav omadussõna on “järjepidevus”. Olin varasemalt kõik õpingud sisuliselt nominaalajaga lõpetanud. Nii ei saanud ma toimida ka seekord muul moel kui jätkata grupi juhtimise õpinguid coachi ja supervisiooni tasemel. Alles siis taipasin, et see on kõik nii paeluv, et soovin tegutseda tulevikus psühhodraama coachi ja superviisorina.
Minu jaoks seisneb Jacob Levy Moreno loodud filosoofilise käsitluse ja psühhodraama meetodite võlu eelkõige selle praktilisuses. Tsiteerin siinkohal tema abikaasat, Zerka Morenot, kes on tema käsitlusi oluliselt edasi arendanud. Korra öelnud nii: “Dont tell me! Show me!“. Kui vestlusel põhinev nõustamissessioon seisneb minu arvates paljuski tühi paljal probleemist jutustamisel, siis psühhodraama meetod näeb ette kliendi juhtumi lavale toomist. Sõnadel pole kusjuures nii suurt rolli kui kehalisel tegevusel.
Kui ma veel pikka aega arvasin, et tore küll, aga kuidas integreerida inimese juhtumi lavastamist “psühhodraama laval” ärimaailma? Rääkimata psühhodraama kasutamisest coachingu sessioonis. Õige pea sai mulle see selgeks. Tegevuslik lähenemine probleemile hoiab kõvasti aega kokku. Näidata on alati keerulisem kui rääkida. Samas on selle mõju kordades suurem.
Tänaseks olen proovinud erinevaid psühhodraama meetodeid nii individuaalses coachingus ja supervisoonis kui ka meeskonnasupervisioonis, aga ka oma eelnevas juhitöös ja erinevatel konverentsidel esinedes.
Loodan, et Sind kõnetab minu lugu psühhoraama maailma avastamisest. Olen tänaseks omandanud oskuse integreerida sotsiomeetrilisi ja tegevuslikke meetodeid tööalasesse nõustamisse ja jõustamisse. Nii meeldib mulle supervisiooni defineerida. Coachingu vestlusesse aktiivmeetodite toomine on vaid üks võimalus. See pole kaugeltki ainukene viis luua selgust kõne all olevasse küsimusse ja avastada erinevaid valikuid ja lahendusviise.
Vaata ka minu postitust loovuse arendamisest töös meeskondadega.
Vajad minu tuge superviisori ja coachina või abi meeskondade koolitajana? Võta minuga julgelt ühendust. Sinu meeskonnaga töötamisel võtan ühelt poolt abiks oma superviisori- ja coachioskused. Teisalt on abiks minu kogemused keskastme- ja tippjuhina Prantsuse Instituudist Tallinnas ja Riias ning Tallinna Õpetajate Majast. Viimast juhtisin kuus aastat.
