Kuidas Norbert Apter töötab meeskondadega?
Tugevat ja hästitoimivat meeskonda, mis on iga juhi unistus, on erinevad autorid defineerinud erinevalt. Mina olen seni palju lähtunud Patrick Lencioni käsitlusest, mida ta kirjeldab hierarhilise püramiidina oma raamatus “5 põhjust miks meeskonnad ei toimi” (2008): meeskonnas puuduvad usalduslikud suhted, on pidev konfliktihirm, vähene pühendumine ja üksteise kohustamine kokkulepitud tööülesannete ja -protseduuride täitmisel ning ükskõiksus organisatsiooni või meeskonna eesmärkide täitmisel.
Norbert Apter tutvustas oma töötoas “Let your team dream and make the team’s dream happen” allpool üles loetletud ideaalsele meeskonnale iseloomulikke tunnusjooni:
- Ühine ja kõigi poolt aktsepteeritud visioon
- Andekad meeskonnaliikmed
- Selged vastutusalad meeskonnas
- Kokkulepitud tööprotseduurid
- Tunnustussüsteem edu tähistamiseks
- Head suhted nii meeskonnas, teiste meeskondadega kui ka klientidega
Tegu on Gegory E. Huszczo ideaalse meeskonna käsitlusega tema 2010. aastal ilmunud raamatus “Tools for Team Leadership: Delivering the X-Factor in Team Excellence”. Sarnasusi kahe käsitluse vahel on mitmeid.
Nüüd aga sellest, kuidas Genfist (Sveits) pärit ja rahvusvaheliselt tuntud psühhoterapeut (Psychotherapist in Psychodrama), superviisor ja meeskondade koolitaja Norbert Apter kirjeldas viisi, kuidas tema meeskondi inspireerib unistama veelgi suuremalt.
Esmalt on kaardistus, mis kattub coachingu protsessis olukorra e reality ckeck ´iga – saada teadlikuks, kus meeskond täna on ja millega meeskonnaliikmed, sh juht soovivad töötada: uuenenud visiooni sõnastamise, meeskonna liikmete rollide ja ülesannete paika seadmise, vastutusalade täpsustamise, töö protsessides kokku leppimise, motiveerimis- ja tunnustussüsteemi update´i või tööalaste suhetega.
Oluline on tiimidega töötades osata üllatada.
Norbert Apter
Noore superviisori ja coach´ina oli väga põnev osa saada sellise kaliibriga vanameistri kogemusest, kuidas tema tiimidega töötab, kasutades seejuures paljuski sotsiomeetriat ja psühhodraamat.
Tema alustab meeskondade arendamise protsessi juhist, kellega ta teeb lühikese vestluse. Ta rõhutab, et oluline on teada saada, millises juht olukorda näeb ja mis tema hinnangul on probleemiks.
Seejärel kohtub ta meeskonnaliikmetega. Neilt uurib ta eelkõige seda, kuidas nad end meeskonnas tunnevad.
Kõige efektiivsemaks peab monsieur Apter seda, kuidas panna nad tööle kümne aastase tulevikuperspektiiviga. Sealjuures on hea jagada tiim kaheks. Osad töötavad selle kallal, kuidas liikuda tänasest punktist edasi soovitud tuleviku saavutamiseni; teised selle kallal kuidas tulevikust tagasi vaadatuna jõuti sinna, mida nii väga sooviti saavutada. Ma ise kasutan samuti tulevikuperspektiivi asetamise tehnikat oma töös. Kui me oleme parasjagu millegi sees, nt tagasi mõeldes lockdown´i peale, siis pole see ilmselgelt sama, mis täna vaadates tagasi perioodile märts-aprill 2022. Seda sama mõtteviisi saab edukalt kasutada mõtterännakuna tulevikku, kujutades inimese kujutlusvõimet ja loovust.
Norbert Apteri workshop oli üks kuraditosina jagu töötubadest, mille vahel said valida Baltimaade Psühhodraama väljaõppega coach´id, superviisorid, terapeudid, koolitajad jt. Kusjuures esimene Balti Moreno konverents toimus 22 aastat tagsi minu kodulinnas Pärnus. Aaastate jooksul on konverents liikunud ringi mitmetes Baltiriikide linnades lõpetades käesoleval aastal Riias. Linn, mis tekitab sooja tunde, sest olen oma elust veetnu ligi 5 aastat seal, olles Läti Prantsuse Instituudis keeleõppeosakonna juhataja, kus minu eestvedada oli ligi paarikümnest õpetajast koosneva meeskonna juhtimine.
Mis mulle psühhodramaatikute juures kõige enam meeldib, on see mängulisus, loovus, spontaanus ja eriliselt suurt tähelepanu pööramine warm up´ile. Ilma soojenduseta me ei alusta spordisaalis trenni, ent miks me alustame koosolekuid, seminare ja koolitusi külmalt, ilma osalejaid teemale üles soojendamata?
Kasutatud kirjandus
Huszczo E., G. “Tools for Team Leadership: Delivering the X-Factor in Team Excellence”
