Kuidas käib psühhodraama meetodil coaching?
Psühhodraama meetodil põhinev coaching on kolmeosaline: soojendus, tööfaas ja jagamine.
Uues coachingu grupis räägime alguses läbi piirid ja kokkulepped, saame omavahel tuttavaks kasutades erinevaid kohtumisi, reaalset suhtlemist ja loovaid tegevusi. Eesmärgiks on luua usalduslikud suhted ja tööks vajalik piisavalt turvaline õhkkond (Eesti Psühhodraama Ühing).
Psühhodraama meetodi looja Jacob Levy Moreno on välja töötanud ühtlasi sotsiomeetria, mis aitab tegeleda inimestevaheliste suhete ja grupidünaamika(te) kirjeldamise, sh nähtavaks tegemise, uurimise, analüüsimise ja mõjutamisega. Soojendusfaasis (inglise keeles warm up) saab kasutada erinevaid sotsiomeetrilisi harjutusi skaalaküsimuste abil.
Äripäeva juhtimiskonverentsil Coaching 2021 Vastupanu tegin maailmakohviku meetodil töötoa teemal “Kuidas meeskonnas kaasatust kraadida?” Tutvustasin osalejatele ja tegime praktikas läbi erinevaid skaalaküsimusi ja sotsiomeetrilisi rivisid. Loe töötoas käsitletust pikemalt siit.l
Klassikaline coachingu sessioon on üles ehitatud GROW mudelile, mille kohaselt tuleb coachingu sessiooni alguses sõnastada eesmärk (‘goal‘); grupicoachingus tuleb grupil leida ühine eesmärk. Avaringis saab iga coachingus osaleja rääkida, kuidas tema olukorda näeb (‘reality‘) ja millisele probleemile lahendust otsib.
Kui coachingu sessiooni fookusteema või/ ja konkreetne eesmärk on sõnastatud, hakkame uurima erinevaid valikuvõimalusi lahenduste leidmiseks (‘options‘). Psühhodraama meetodit saab coachingu sessiooni töö või tegevuse faasis (inglise keeles action) rakendada mingi konkreetse loo, juhtumi, situatsiooni uurimiseks. Selle lavastamine ehk nähtavaks tegemine grupiliikmete abiga aitab näiteks saada loo peategelasel (psühhodraamas protagonist) teadlikumaks oma käitumis- või suhetelemismustrist, mõnest sisepingest või -vastuolust. Teadvustamisest ainuüksi ei piisa ja psühhodraama meetod just võimaldabki selle teemaga edasi tegeleda – seda uurida, korrigeerida või koguni muuta. Lavastust ja kogu protsessi juhib psühhodraama väljaõppega superviisor. Olles kellegi loos erinevates rollides saavad teised grupiliikmed teha ka endale olulist tööd (Eesti Psühhodraama Ühing).
Seos teatriga seisnebki lavastuse ehk inimese siseelu lavale toomises. Draamavorm tuleneb jällegi sellest, et lavastatakse inimese jaoks mingit keerulist seika.
Peale tööfaasi järgneb jagamine (inglise keeles sharing) – osad psühhodramaatikud nagu Reijo Kaupilla nimetsvad seda osa ka refleksiooniks, kus jagatakse oma sarnaseid kogemusi ja tundeid, mis mõjub paremini kui nõu andmine ja kritiseerimine. Coachingu baasmudeli GROW viimane etapp (‘way forward’) seisneb konkreetsetes tegevussammudes kokku leppimises tulenevalt refleksiooniringis arutletust. Meeskonnacoachingus lepitakse kokku ka igaühe vastutuses ja tehakse kokkulepped. Mulle väga meeldib minu coachi ja superviisori kursuse kaaslane Marju Allaste on öelnud,et “Kui õunad lihtsalt õhku visata ja teine neid kinni ei püüa, kukuvad nad lihtsalt maha ‘plörtsti’. Mõte seisneb siis selles, et ciachingu sessioon on sedavõrd mõjus osalejate – ja grupile või meeskonnale tervikuna, kuivõrd suudetakse tegevusplaan koostada ja tänu vastutuse võtmisele see ka ellu rakendada.
Coacing on protsess, mis koosneb vähemasti kolmest kohtumisest – soovitavalt viiest või kuuest, siis iga sessiooni lõpp on omakorda järgmise kohtumise algus ehk alustatakse sellest, kuidas on õnnestunud vahepealsel ajal eelmisel korral kokkulepitud tegevusi ellu viia. Näiteks takistuste ilmnemisel annab see sisendi, millega edasi töötada,et pikas perspektiivis siiski jõuda protsessi algusss seatud eesmärkide ja soovitud tulemuste saavutamiseni.
Kasutatud allikas: