Sotsiodraama

Jacob Levy Moreno loodud tegevuslik meetod, mis võimaldab uurida sotsiaalseid suhteid suhtumisi ja olulisi ühiskondlikke sotsaalseid teemasid, kogeda eri rolle, avastada erinevaid valikuid keerulistes situatsioonides toimetulekuks.

Supervisiooni kontekstis aitab sotsiodraama meetod niisiis nähtavale tuua ja n-ö laval esitada ühiskonnas olulisi teemasid. Lava on sotsiodraamas kokkuleppeline osa ruumist, kus “mängitakse läbi” valitud teema. Tegu on niisiis teatrivormiga, kusjuures “draama” tähendus teatri kontekstis on lavastus, mitte ainult tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend nagu tihti ekslikult draamat Eesti keeles mõistetakse

Sotsiodraamaga on tihedalt seotud psühhodraama, mis lihtsalt öeldes tähendab seda, et grupiliikmed töötavad nende jaoks oluliste isiklike teemadega, võttes ise erinevaid rolle. Nii psühhodraamas kui ka sotsiodraamas keskendutakse erinevate valikutele keerulistes situatsioonides, mitte niivõrd konkreetset lahenduste leidmisele.

Psühhodraama, sotsiodraama, sotsiomeetria ja grupipsühhoteraapia isaks loetakse Viinis ja New Yorgis tegutsenud psühhiaatrit Jacob Levy Morenot. Moreno filosoofia teoreetilisteks alusteks on rolliteooria, sotsiaalsus ja suhted ning teooria loovast, spontaansest inimesest. Moreno rolliteooria kohaselt areneb inimese mina läbi tema kõikide sotsiaalsete ja psühhodramaatiliste rollide ja suhete. Kui inimese suhted (sootsium) on terved, on ka inimene terve. Suhete uurimise, sh valikutega suhetes ja nende arendamisega tegeleb sotsiomeetria.

Ma muutun kui vaid mind ei muudetaks.”

Juhan Viiding

Kasutatud allikad:

Eesti Psühhodraama koduleht: http://www.morenokeskus.ee

Lindqvist, M. (2003) “Julge elu unelm”