Kuidas toimib kovisiooni baasmudel kolleegidevahelises coachingus tööalaste juhtumite lahendamiseks?
Mis on kovisioon?
Kovisioon (ingl k co-vision) on grupitöö meetod, mis võimaldab sarnast tööd tegevatel spestsialistidel või ühe meeskonna liikmetel kokkulepitud metoodika abil arutada oma tööalaseid juhtumeid, toetada teineteist ja ergutada üksteise kogemustest ja parimatest praktikatest õppima.
Struktureeritud meetodite kasutamine grupiarutelu juhtimises aitab hoida juhtumit fookuses ja mitte teemast kõrvale kalduda, mis vabavestluse käigus sageli ette tuleb. Kovisioonis kasutatakse coachingu tehnikaid, sestap on kovisioon saanud ka nime kui kolleegidevaheline coaching. Kui grupp koosneb sama tööd tegevatest professionaalidest, siis on see grupicoaching ja kui kovisioonigrupi moodustavad ühe meeskonna liikmed, siis on see meeskonnacoaching.
Kovisiooni on teisisõnu ka grupinõustamine. Sarnaselt coachingu protsessile ei anta tegelikult üksteisele nõu vaid osalejate isiklikku ja professionaalset arengut toetatakse avatud küsimuste kaudu, mis panevad mõtlema ja oma tööd või tööalast olukorda reflekteerima. Tegu on niisiis refleksioonile suunatud iseenda ja teiste kogemusest õppimisega.
Mis on kovisiooni eesmärk?
Kovisioonigrupis osalemise eesmärk on:
- õppida paremini tundma iseennast ja oma reaktsioone;
- saada teadlikumaks oma tööalasest käitumisest;
- teha muutusi mittetoimivates käitumismustrites;
- tegeleda tööga seotud probleemide ja väljakutsetega;
- tulla paremini toime töösituatsioonidega.
Kuidas käib kovisiooni baasmudel?
Kõige lihtsam ja seepärast ka kõige sagedamini kasutatav kovisiooni meetod on nn baasmudel (inglise keeles: incident method).
Tööalastele juhtumitele lahenduste otsimine käib baasmudeli abil järgmiste etappide kaupa:
- Juhtumi valik ja kirjeldus
- Grupiliikmete küsimused ja juhtumiomaniku vastused
- Grupiarutelu
- Lahenduste kirjapanek (brainstorming)
- Lahenduste üleandmine
- Juhtumiomaniku kokkuvõte
- Juhtumiomaniku võimestamine
- Grupiliikmete kokkuvõte
Kovisioonigrupis võtavad osalejad erinevaid rolle. Avaringis saavad kõik kovisioonigrupis osalejad jagada, kas ja millise juhtumiga nad on kovisiooni tulnud. Igaüks saab hinnata skaalal 1-10 kuivõrd oluline on nende jaoks saada grupiliikmete peegeldusi oma juhtumile.
I etapp: Juhtumi valik ja kirjeldus
Kovisioonigrupis hakatakse arutama selle inimese juhtumit, kes hindas oma motiveeritust skaalaküsimusega kõige kõrgemalt ja on niisiis kõige motiveeritum oma looga tegelema. Tema roll on juhtumiomanik. Seejäel valitakse välja sessioonijuht. Ülejäänud kovisioonigrupi osalejad on grupiliikmed.
Kui juhtum on valitud, räägib juhtumiomanik segamatult oma juhtumist (10 minutit). Grupiliikmed kuulavad ja teevad ülestäheldusi. Seejärel palub sessioonijuht juhtumiomanikul sõnastada küsimus, millele ta ootab grupiliikmetelt vastust-lahendust.
II etapp: Grupiliikmete küsimused ja juhtumiomaniku vastused
Grupiliikmed kirjutavad vaikides oma küsimused kas post-it paberitele või virtuaalse sessiooni käigus vestlusaknasse (“chat“). Juhtumiomanik loeb üks-haaval esitamise järjekorras küsimused ette ja vastab neile lühidalt ja lakooniliselt (kokku 10-15 minutit).
III etapp: Grupiarutelu
Sessionnijuht palub küsimuste-vastuste vooru lõppedes juhtumiomanikul istuda vestlusringist natukene eemale ega mitte arutelusse sekkuda. Samuti ei saa grupiliikmed enam lisaküsimusi juhtumiomanikule esitada vaid reflekteerivad nüüd omakeskis kuuldu üle (10 minutit). Seda etappi võib seepärast nimetada ka refleksiooniringiks ja kusjuures oluline ei ole jõuda ühisele seisukohale”!
IV etapp: Lahenduste kirjapanek ja esitamine
Lahenduste formuleerimise etapis kirjutavad grupiliikmed post-it paberitele oma lahendused (juhul kui nad oleksid juhtumiomaniku rollis) kas post-it paberitele või virtuaalse sessiooni käigus vestlusaknasse (“chat“). Juhtumiomanik loeb üks-haaval lahendusettepankeud ette ja tänab ilma pikemalt konkreetset lahendust kommenteerimata. (kokku 10-15 minutit).
V etapp: Juhtumiomaniku kokkuvõte
Kui juhtumiomanik on ettelugenud kõik ettepanekud-lahendused, siis teeb ta lühikese kokkuvõtte (5 minutit) ja jagab grupiga oma taipamisi ning järgmisi tegevussamme. Täiesti OK on see, kui juhtumiomanik ei kasuta ühtegi grupilt saadud ideed vaid on jõudnud kovisiooni sessiooni käigus hoopis enda lahenduseni.
Soovi korral lisaetapp:
Juhtumiomaniku võimestamine
Grupiliikmed ütlevad kordamööda juhtumiomanikule: “Mina usun, et Sa saavutad soovitu, sest…” tuues välja tema tugevused. Juhtumiomanik tänab grupiliikmeid ilma kommenteerimata.
VI(I) etapp: Grupiliikmete kokkuvõte
Iga kovisioonigrupis osaleja ütleb lühidalt, mida ta iseenda jaoks juhtumist õppis ja mis mõtted ta endaga kovisioonisessioonist kaasa võtab. Lõpuring võib olla vaid ühe lausega (“Mida võtan kaasa…”). Juhtumiomanikku siinkohal enam ei mainita ega täiendavaid lahenduskäike ei esitata. Selles etapis on fookuses grupiliikmed. Juhtumiomanik on oma kokkuvõtte juba ära teinud ega sekku enam siin.
Millised on baasmudeli tugevused?
Baasmudeli kasutamise plussid kolleegide omavaheliseks tööalaste juhtumite arutamiseks on järgmised:
- Hea lihtne struktuur
- Protsessi on kerge juhtida
- Kindel ajaraam (ca 10 min iga etapi jaoks)
- Küsimused ja lahendused pannakse kirja!*
- Ettepanekuid ei kommenteerita ega anta hinnanguid!
- Reeglina tekib juhtumiomanikul uued taipamised juba grupiarutelu kõrvalt kuulates.
*Nii küsimuste sõnastamine kirjalikult kui ka lahendusettepanekute üles kirjutamine hoiab ära üleliigse jutuvada ja garanteerib, et ka kõige vaiksem ja tagasihoidlikum grupiliige saab oma küsimuse(d) esitatud ja välja pakkuda omapoolse(d) lahenduse(d).
Pelgalt suulise arutelu käigus jäävad sageli osad grupiliikmed aktiivsemate ja jutukmate inimeste varju, mis aga ei tähenda seda, et nende mõtted oleksid kuidagi vähemolulised. Samuti julgustab igaühe mõtteid vabalt väljendama ka asjaolu, et lahendusi ei kommenteerita ega anta hinnanguid. Sageli me kohtame elus just seda, et negatiivne tagasiside mingisugusele väljaöeldud mõttele päädib sellega, et tulevikus inimene enam ei julge oma arvamust avalikult avaldada, kartes taaskord kriitikat. Ühe või teise mõtte kritiseerimine võib lõppeda sellega, et inimene võtab seda isiklikult ja unneb, et teda on kritiseeritud inimesena ja mitte tema väljendatud mõtet.
Milliseid kovisiooni meetodeid on veel olemas?
- GROW mudel (loe lähemalt)
- Tugevustele suunatud mudel
- Edukogemuse uurimise mudel
- Walt Disney meetod (loe lähemalt)
- David Cooperrider 4D mudel (loe lähemalt)
Kui Sul tekkis soov õppida kovisiooni metoodikat – kas siis baasmudelit ja/või mitmeid teisi, sh kovisiooni loovmeetodeid, siis telli kovisiooni koolitus!
Esita koolituspäring!
Kasutatud kirjandus:
Vesso, S., Vimberg, K., Kaljakin, A., Kiviloo, S., Palm, T. jt (2021) “Kogumik klassijuhatajate töö toetamiseks. Võimalusi klassijuhatajate töö võimestamiseks”
