“Harmoonia otsinguil” Konverentsil saab osaleja kogeda psühhodraama tegevuslike meetodite praktilisi töövahendeid ja tehnikaid, mis aitavad paremini mõista oma emotsioone ja suhteid, lahendada sisemisi konflikte ja väliseid vastuolusid ning toetada isiklikku kasvu. Elame ajastul, kus kiire elutempo ja üha suurenevad nõudmised toovad kaasa palju ebakõla, mõjutades meie kõigi igapäevast elukvaliteeti. Maailmas harmoonia leidmine on muutunud mitte ainult isiklikuks püüdluseks, vaid ka ühiskondlikuks vastutuseks. Selles kontekstis pakume võimalust uurida, kuidas Jacob Levi Moreno poolt 100 aastat tagasi välja arendatud ja tänapäeval palju kaasajastatud psühhodraama ja sotsiomeeetria meetodid võivad aidata leida harmooniat ja tasakaalu. See on nii üksikisikute heaolu kui ka kogukondade tervise jaoks hädavajalik. Konverents on pühendatud tegevuslike meetodite rakendamisele ja võimalusele tuua need oma töö- ja igapäevaellu. Toome kokku nii vaimse tervise professionaalid kui ka enesearengust huvitatud inimesed ja tööandjad, et üheskoos avastada ja mõista psühhodraama rolli harmoonia loomisel ja oma potentsiaali suurendamisel. Konverentsil jagavad eksperdid oma teadmisi ja kogemusi läbi töötubade, ettekannete ja elavate näidete, mis illustreerivad psühhodraama tulemuslikkust erinevates kontekstides, alates teraapiaruumist kuni eraeluni. Konverentsil on oluline roll ka osalejate omavahelisel suhtlusel, pakkudes võimalust vahetada mõtteid ja kogemusi ning luua uusi professionaalseid sidemeid ja isiklikke sõprussuhteid. 💥 Arutlevad: Grete Arro, Jaan Tamsalu, Endel Hango, Maria Laanelepp jt💥 Päeva juhivad: Aivar Simmermann ja Karin Pohla 💥 Registreerimine siin. 💥 Ajakava ja rohkem infot Tartu Psühhodraama Instituudi kodulehel.
Kuidas meeskonnas kaasatust kraadida?
Kuidas meeskonnas kaasatust kraadida? Osalesin 26. mail Noblessneri Valukojas toimunud Äripäeva juhtimiskonverentsil Coaching 2022 VASTUPANU maailmakohviku meetodil põhineva töötoaga teemal “Kuidas meeskonnas kaasatust kraadida?”. Konverentsi energiapausi ajal toimunud kohtumisel teemast huvitatud konverentsi külastajatega mõtestasime koos: kaasatuse mõistet; minu jaoks on see vastupanu positiivne vastand – kui töötajad ei osuta vastupanu, siis näitab see, et nad on kas kaasas või vahemasti neutraalsed;kaasava juhtimise, s.o coachiva juhtimise olemust. Selleks, et juhina saada teada oma inimeste meelsust ning kuivõrd on nad kaasas ja kaasatud, aitavad skaalaküsimused, mis aitavadki meelsust n-ö kraadida. Skaala väärtused võivad olla 1 kuni 10, aga ka %-des või näiteks autospidomeetri näidud (“Kui Sa mõtled praegu oma tööelu tempole ja võrdled seda autospidomeetriga, siis millist kiirust see näitab?”). Kraadida saab: avatust ja valmisolekut muudatustele, uuendustele;motiveeritust, pühendumust ja tegutsemisvalmidust seatud eesmärkide saavutamisele ja ühiste otsuste elluviimisele. Maailakohvikus osalenud juhid said pakkuda ka omalt poolt näidisküsimusi, mida nad oma enda meeksonna käest sooviksid teada saada. Toon välja mõningased näited: “Kuivõrd motiveeritud oled Sa selles uues projektis ise kaasa lööma?“; “Kuivõrd väärtustatuna Sa end meie organisatsioonis tunned?”. Samas ruumis viibides on hea palud ainimestel tõusta püsti ja moodustada sotsiomeetriline rivi skaalal 1-10 (või mõnes muus väärtuses nagu eelpool mainitud). Hajusana töötavas meeskonnas saab seda väga edukaltteha ka erinevates veebikeskondades alustadades tavalises Google Jambord‘ist. Ükskõik, mida ja millisel viisil – kontaktsena või online‘s küsida, siis oluline on anda inimestele võimalus jagada väiksemas ringis, mis paneb neid selliselt end ühes või teises küsimuses positsioneerima. Kõrvuti olevad inimesed mõtlevad tõenäoliselt samas suunas ja neil on koos lihtsam oma arvamust hiljem suuremas ringis ka välja öelda. Miks skaalaküsimusi esitada või oma töös juhi või coach‘ina kasutada? Skaalaküsimused aitavad: kaardistada tegelikkust – reaalset olukorda; mõeldes coaching‘us kasutatavale GROW mudelile, siis vastab see Reality etapile.saada mõnes küsimuses selgust (“Kuivõrd selge on see, kuhu suunas organisatsioon liigub?”);saada millestki teadlikumaks;teha “asjad” nähtavaks;konkretiseerida;uurida, kirjeldada…mõjutada. Rääkides mõjutamisest, siis tutvustasin ka sotsiomeetria olemust. Tegu on Jacob Levy Moreno poolt välja töötatud teadusharuga, mis aitab tegeleda teadlikult inimestevaheliste suhete ja grupidünaamikate uurimise, kirjeldamise ja just nimelt mõjutamisega. Juhina saame meeskonnas suhteid positiivses mõttes suunata. Minu enda kogemus näitab seda, et meeskondades, kus on head usalduslikud suhted, saavautatakse ka paremaid tulemusi. Tutvustasin muuseas ka lühidalt Patrick Lencioni püramiidi, kus ta toob välja “5 põhjust, miks meeskonnad ei toimi?” (2007). Kujutasin seda püramiidi positiivses võtmes sellisena, et kõige alumisemal astmel on usalduslikud suhtes meeskonnas, sealt edasi julgus pidada kirglikke ideelisi debatte, pühendumus ühiselt kokku lkepitud otsuste elluviimiseks, üksteise kohustamine ja kõige tipus orienteeritus tulemuste saavutamisele. Kokkuvõttes on skaalaküsimused ja sotsiomeetria praktilised tööriistad, mida saab edukalt kasutada nii coachingus kui ka juhina coachivat juhtimisstiili rakendades. Konverentsi lõpus kuulutati välja ka järgmise coachingukonverentsi kuupäev – s.o 1. juuni 2023 ja suure uudisena see, et Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu 25. tegutsemisaasta juubeli puhul toimub esmakordselt supervisiooni konverents. Konverents toimub 9 märtsil 2023 Filmimuuseumis. Juhul kui Sa soovid oma meeskonnas kaasatust kraadida, siis võta minuga julgesti ühendust. Küsi personaalset pakkumist!
Tugeva, ühtehoideva ja koostöise meeskonna saladus
Mis on tugeva, ühtehoideva ja koostöise meeskonna saladus? Tuginedes Patrick Lencioni “Isetu, isuka, targa” mudelile on tugeva ja hästi toimiva meeskonna tunnused järgmised: Kuidas saavutada tugev, ühtehoidev ja koostöine meeskond? Usaldus ja usalduslikud suhted meeskonnas ei teki üleöö. Juhina tuleb meil tegeleda suhete uurimise ja mõjutamisega teadlikult. Parim viis selleks on kasutada sotsiomeetriat, mis on üks Jacob Levy Moreno teenetest. Sotsiomeetria kasutamine seisneb selles, et omavahel julgustatakse suhtlema võimalikult paljude inimestega läbi “kohtumiste“, mis on psühhoraamas üks keskseid termineid ja märgib ära kahe inimese kontakti. Töökeskonnas saame juhina leida viise, kuidas luua arutelusi paarides või kolmikutes. Koosoleku teemale häälestumiseks võib esitada teemakohase küsimuse, millele vastamiseks tuleb positsioneerida end skaalal 1 kuni 10. Skaalaküsimuste küsimine aitab paaride moodustamisele ideaalselt, sest võib paluda omavahel kõrvuti olevatel inimestel mingi küsimuse üle arutada või siis sotsiomeetrilise rivi otstest. Põnev viis on ka kiirkohtingu meetodi (speed dating) integreerimine töökeskonda, mis siis seiseb selles, et kohtutakse mitmete erinevate kolleegidega ette antud aja jooksul ja siis vahetatakse vestluspartnerit. Sobib hästi, kui mitmetel on mingisugused tööga seotud küsimused, millele on hea saada kolleegide peegeldust stiilis “Kui mina okeksin Sina, siis ma…”. Taolise kovisiooni mudelil ehk kollektiivsel coachingul Teine viis luua meeskonnas usaldust lisaks sotsiomeetriale on läbi isiklike lugude jagamise, kus juhina saame olla eeskujuks. Eesmärgiks on näidata end haavatavana. Ebaõnnestumisest ehk oma enda piinlikust loost või “ämbrist” rääkimine aitab avaneda ka meeskonnaliikmetel. Kui vajad tuge meeskonna arendamisel, siis võta minuga julgelt ühendust. Võtan ühelt poolt abiks oma superviisori- ja coachioskused ning teisalt kogemused keskastme- ja tippjuhina, mille sain Prantsuse Instituudist Tallinnas ja Riias ning Tallinna Õpetajate Majast, mida juhtisin kuus aastat. Küsi personaalset pakkumist!
Sotsiomeetria kasutamisest
Kuidas kasutada sotsiomeetriat suhete ja tööõhkkonna arendamisel? Sotsiomeetria on ideaalne viis koolitusel, supervisioonil või mõnes muus inimestega töötamise situatsioonis uurida inimestevahelisi suhteid ja neid edendada, et luua grupis turvalisus. Sotsiomeetria kätkeb endas nii nähtavat kui ka nähtamatut osa grupisuhetes. Selle abil saab teadlikult esile tuua grupiliikmete vahelisi suhteid. Saab ju vastuolude lahendamine võimalikuks alles siis, kui nende olemasolu on teadvustatud. Sotsiomeetria on Jacob Levy Moreno filosoofia vaatenurk, mis uurib inimestevahelisi suhteid, valikuid ja vabadust ning grupidünaamikate mõjutamist. Meeskonna arendamise kontekstis tähendab see meeskonnaliikmete omavaheliste suhete teadlikku kaardistamist ja nende dünaamikate üle arutamist grupis. Lähemal vaatlusel selgub, et kõik inimesed teevad järjepidevalt sotsiomeetrilisi valikuid kõigis gruppides, kuhu nad kuuluvad (perekond, sõpruskond, töökollektiiv, mõni hobiga seotud huviring, muu klubiline tegevus jne). Valik on jääda neutraalseks, kellegi poole pöördumine või mõnevõrra aktiivsem läbikäimine on samuti valik nagu ka mitte suhtlemine ehk kellestki eemaldumine. Neis valikutes on inimesed sageli vabad, kuid mitte alati. Näiteks töökeskkonnas ollakse tihti n-ö kohustatud vähemasti tööalaselt suhtlema tulenevalt kummagi osapoole rollist meeskonnas ja konkreetsetest tööülesannetest.
