Organisatsiooni supervisioon
Tunned juhina, et vajad kogu organisatsiooni hõlmavat supervisiooni ehk tööalast jõustamist?
Organisatsiooni supervisioon on oma olemuselt töönõustamise protsess nagu iga teine supervisioon, ent erinevalt individuaalsest supervisioonist (mille käigus tegeletakse personaalselt ühe töötaja tööalaste juhtumite lahendamisega) või meeskonnasupervisioonist (kus superviseeritakse tervet tiimi), on organisatsiooni supervisioonis haaratud kogu asutus või ettevõte ja see protsess puudutab organisatsiooni kõiki tasandeid (tippjuht/juhtkond, keskastme juhid, töötajad.
Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing (ESCÜ), mille liige ma olen 2020.aasta septembrist, määratleb supervisiooni kui “süsteemset nõustamisprotsessi, mille fookuses on indiviidide, tööalaste ülesannete ning organisatsiooni omavaheline interaktsioon. Organisatsiooni supervisiooni fookuses on sageli organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused, eesmärgid ja nende saavutamise võimalused; organisatsioonis vajalike muudatuste defineerimine ja juhtimine.“
Helena Ehrenbusch täiendab, et organisatsiooni supervisooni osa on samuti “organisatsiooni analüüs ja diagnostika, juhtide areng ja toetamine, töökultuur – selle loomine või (p)arendamine, eluterve tööhügieeni tagamine.” Ta selgitab superviisori rolli: “superviisor aitab oragnisatsioonis visualiseerida hetkeseisu, toetab eesmärkide seadmist, pakub vahendeid lahenduste leidmiseks, juhib refleksiooniprotsessi ja annab neutraalset tagasisidet toimuvale.”
Millal tellida organisatsiooni supervisioon?
“Organisatsiooni supervisiooni on soovitav* tellida juhul, siis kui on vaja kogu organisastioonil liikuda sellest kohast, kus ollakse – soovitud tulevikku” (muudatuste korral, organisatsioonis tervikuna töö efektiivsuse tõstmiseks, erinevate filiaalide või osakondade omavahelise koostöö edendamiseks jne.).
*Nii kirjeldab organisatsiooni supervisiooni vajalikkust Signe Vesso, kes on International Supervision and Coaching Institute asutajaliige ja supervisiooni ning coachingu väljaõppe õppejõud, muuhulgas kirjutanud oma juhtimisteaduste doktoritöö teemal coachingu kultuur ja coachingul baseeruv juhtimisstiil.
Ühtlasi on Signe Vesso põhjalikult käsitlenud ka kovisiooni ja selgitanud taolise kolleegidevahelise coachingu olemust, toimimist ja kasu (vt artiklit “Kuidas aitab kovisioon kaasa organisatsiooni edule?”). Kovisiooni juurutamine organisatsioonis eeldab osade töötajate väljaõpetamist kovisiooni metoodika kasutamiseks ja kovisiooni gruppide käivitamiseks ja tööshpoidmiseks (vt Kovisiooni metoodika koolitus).
Goodwill & Partners toovad samuti välja, et “organisatsiooni supervisiooni on hea kasutada siis kui organisatsiooni ootavad ees suured muutused või kui on vajadus teha organisatsioonis muutusi, samuti on organisatsiooni supervisiooni hea kasutada ettevõtte tugevdamiseks, kus tulevad välja kitsaskohad, mida on võimalik muuta organisatsiooni paremaks toimimiseks.”
Organisatsiooni supervisioon võimaldab:
- tegeleda konkreetsete firma siseste probleemidega;
- tugevdada organisatsioonis osakondadevahelist tööd;
- kaardistada organisatsiooni ressursid ja arengukohad (vt lähemalt superviisor Karin London artiklit koos näidetega tema tööpraktikast).
International Supervision and Coaching Institute näeb vajadust organisatsiooni supervisiooni järele olukorras, kus “organisatsioonis on näiteks palju kliendikaebusi, ebaühtlane töökvaliteet, töö kvaliteet ja väärtused pole paigas jne. Silmitsi taolise väljakutsega on superviisori ülesanne kaardistada organisatsioon ja tegeleda kõikide osakondadega ning olla ka osakondadevaheline võtmeisik.”
Kuidas käib organisatsiooni supervisioon?
Organisatsiooni supervisiooni protsess lepitakse superviisoriga eelkohtumisel kokku vastavlt soovitud tulemustele. Tavaliselt sisaldab see protsess erinevad supervisiooni vorme, mis tähendab seda, et organisatsiooni supervisiooni kui tervikprotsesi raames võib superviisor töötada nii individuaalselt kas juhi või mõne võtmeisikuga (vt personaalne supervisioon) kui ka rühmadena (vt grupi– ja/või meeskonnasupervisioon).
Tegu on niisiis koostöösuhtega, kus superviisor aitab protsessis osalejatel “reflekteerida oma praktikat ja kogemusi, toetada kompetentside ja pädevuste arengut ning luua ruumi, kus turvaliselt tegeleda oma töö kvaliteedi ja eetikaga.” (Vesso, 2019).
Mina superviisorina võtan Sinu organisatsiooniga töötades ühelt poolt abiks oma superviisori– ja coachioskused ning teisalt kogemused keskastme– ja tippjuhina (vaata “Minust”). Kasutan mitmeid võimsaid tehnikaid, mis loovad selguse ja aitavad organisatsioonil ühtsena liikuda soovitud tuleviku suunas.
Iga organisatsioon ja koostöö nendega on unikaalne ja vajab personaalset lähenemist.
International Supervision and Coaching Institute
Organisatsiooni supervisiooni tulemusel:
- toimub organisatsioonis töötegevuste teadvustamine ja analüüs;
- võimalikuks saab juhtide ja töötajate isiksuslik ning professionaalne areng;
- leitakse uusi võimalusi igaühe võimekuse ja potentsiaali kasutusele võtmiseks ning parimaid lahendusi tööalastele väljakutsetele;
- suureneb töötajate kuuluvustunne ja seotus organisatsiooniga;
- paraneb omavaheline koostöö ja tõuseb nii juhtimis- kui ka töökvaliteet;
- suureneb omavaheline usaldus ning kommunikatsioon;
- väheneb töötajate stressitase ja läbipõlemise risk;
- tõuseb töötajate töö efektiivsus, töömotivatsioon ja tööga rahulolu.
Superviisorina on mul erialane väljaõpe Moreno Keskusest, mis vastab rahvusvahelistele (ANSE) ja rahvuslikele (ESCÜ) standarditele. Minu kui superviisori eripära seisneb sotsiomeetria ja psühhodraama tegevuslike meetodite kasutamises supervisiooni protsessis. Olen enam kui 10 aastat töötanud juhina, täna panustan Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu juhatuses ja enda ettevõtte Inspirvisioon OÜ tegevjuhina.
