Küsi personaalset pakkumist

Edit Template

Suhtlemistasandid

Kuidas suhtlemistasandite tundmine aitab paremini toime tulla konfliktidega?

Vanema tasand, täiskasvanu tasand, lapsetasand – millist valida?

Heiki Krips (2011) kirjeldab kolme suhtlemistasandit:

  • Vanema tasand, mille tunneme ära sellest, et inimene näitab nii oma kõne sisu kui mitteverbaalse käitumisega, et ta on suhtluspartnerist üle (nö kõrgemal tasemel). Saab eristada “head vanemat“, kes lohutab, kiidab, on toetav ja “kurja vanemat“, kes manitseb, pahandab, kamandab, kritiseerib.
  • Täiskasvanu tasand, mille tunneme ära sellest, et inimene käitub teisega kui võrdsega. Probleemidest räägitakse asjalikult, ilma suurema emotsionaalsuseta.
  • Lapse tasand väljendub kahel viisil: suhtlemine “võrdse lapsena” tähendab suhtlemispartnerisse sõbraliku suhtumise väljendamist; “sõltuva lapse tasand” väljendub enese suhtlemispartnerist madalamale asetamist, nn pisendamist.

Suhtlemistasandite teooria võttis kasutusele Eric Berne.

Suheldes me kasutame ühte kolmest tasandist. Inimestevahelise konflikti allikas on tihti vale suhtlemistaseme valimine. Näiteks kui üks osapool püüab teisega asjalikult rääkida, kuid teine ei võta suhtlemist täiskasvanu tasandilt vastu ja vastab kas ülalt alla vanema tasandilt või alt üles lapse tasandilt. Taoline soovimatus teisega võrdselt suhelda võib tuleneda alavääristavast või alaväärsest hoiakust.

Enamikel juhtudel aitab rahulikult oma seisukohtade põhjendamine, sest kurja vanema suhtlusstiil tekitab negatiivseid tundeid nagu trots, viha, tigedus, hirm, kurbus, ärevus jms.

Inimene on täiskasvanu sedavõrd, kuivõrd ta võtab vastutuse ja toimib täiskasvanu rollides.

Malcolm Shepherd Knowles

Inimesed suhtlevad erinevalt mitte ainult seetõttu, et nad suhtlevad erinevaid suhtlustasandeid kasutades, vaid ka oma loomuomasest käitumisstiilist tulenevalt. Mina olen DiSC® mudeli sertifitseeritud konsultant & koolitaja (IPB Partners, 2020; Thomas International, 2021) ning saan läbi viia nii individuaalselt kui ka tervele meeskonnale loomupärase käitumisstiili välja selgitava testi. Millist Eesti turul olevat DiSC koolkonda eelistada, sellest olen kirjutanud oma blogis.

Kui saan Sind aidada, siis võta minuga julgelt ühendust!


Kasutatud allikas:

Heiki Krips (2011)  “Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel”

Minust

Olen superviisor ja coach, kes aitab Sul meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ja koostööd edendades paremaid tulemusi saavutada!

Teenused

Võta minuga ühendust

+372 52 82291

Superviisori ja coachi 6. tase

Superviisorina on mul erialane väljaõpe Moreno Keskusest, mis vastab rahvusvahelistele ja rahvuslikele standarditele. Minu kui superviisori eripära seisneb sotsiomeetria ja psühhodraama tegevuslike meetodite kasutamises supervisiooni protsessis. Ühtlasi olen ma Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu ja Eesti Psühhodraama Ühingu liige.