Kes on lepitaja ja millist kasu saab lepitusprotsessis osalemisest?
Tunnete, et olete oma vaidlustes jõudnud sinna punkti, et vaja oleks kaasata neutraalset kolmandat osapoolt – lepitajat, kes protsessi juhiks ja aitaks jõuda kokkulepeteni?
Just siis aitab professionaalne lepitaja. Olen superviisor ja coach ning läbimas Eesti Lepitajate Ühingu perelepitajate baaskoolitust. Selgitan järgnevalt, mis on lepitus, milline on lepitaja roll ja mis kasu saab lepitusprotsessis osalemisest.
Lepitus võimaldab organisatsioonis tegeleda eskaleerunud konfliktiga või erimeelt olevaid osapooli säästa kohtutee ettevõtmisest. Oluline on vabatahtlikkuse printsiip – tülis olevad osapooled on kõik nõus välise leppija sekkumisega.
Tegu on oma olemuselt läbirääkimiste protsessiga. Fookuses on lahenduskesksus ja tulevikule orienteeritus, mis tähendab seda, et lepitusprotsessis ei tegeleta ei mineviku analüüsimisega – mis viis tekkinud olukorrani ega süüdlase otsimisega.
Problem talk creates problems. Solution talk creates solutions.
Steve De Shazer
Lepituse eesmärk on soodustada vaidluses olevate osapoolte omavahelist suhtlemist, et jõuda seeläbi selleni, et sõlmida toimivad kokkulepped, mis rahuldavad kõiki osapooli.
Milline on lepitaja roll?
Lepitaja on eelkõige neutraalne kolmas osapool, kelle ülesandeks on aidata vaidluses olevatel osapooltel erimeelsused lahendada mõlemale osapooltele vastuvõetaval viisil, mitte anda näiteks olukorrale omapoolne hinnang või veel vähem osapooli nõustada:
- aidata kaasa vaidlusküsimustes lahendusi leida;
- edendada omavahel suhtlemist;
- julgustada osapooli mõistma teineteise seisukohti ja uurima erinevaid võimalusi;
- aidata langetada otsuseid.
Millised lepitusvaldonnad on olemas?
- Meeskonna või organisatsiooni lepitus
- Perelepitus
- Erialane lepitus nt kindlustuslepitus, korteriühistuste või kinnisvara hindamise lepitus
Mina omandasin lepitaja pädevuse Eesti Lepitajate Ühingu perelepitaja väljaõppes, kus fookuses on lahku läinud perede laste hooldusküsimuste vaidluses mõlemale osapoolele sobiva lahenduse leodmine.
Eestis kulub keskmiselt 5 sessiooni kokkuleppele jõudmiseks. Sarnaselt supervisioonile, coachingule või muule nõustamise viisile, on reeglina ühe sessiooni kestus 90 minutit. Üldjuhul toimub lahkumineva paari suunamine perelepitaja juurde kas kohtuniku või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu.
Siin kohal on oluline ära märkida, et perelepituse eesmärk ei ole saavutada paarisuhtes omavahelist ära leppimist olukorras, kus paar on lahku läinud või otsustanud lahku minna, vaid esiplaanile on lapse huvid ja tema eluolu edasist
tulevikku puudutavated küsimustes.
Kuidas lepituse protsess praktikas välja näeb?
Lepituse protsess algab eelkohtumisega, mille käigus tülis olevad osapooled kohtuvad lepitajaga, kes aitab ära kuulata osapoolte nägemuse soovitud lahendusest ja vaidluse üksikasjad.
Sarnaselt coachingule liigutakse eesmärgi sõnastamise ja reaalse olukorra kirjeldamise etapist edasi võimaluste etappi. Enne kui saab genereerida võimalikke lahenduskäike, on oluline osapooltel mõista teise mõtteid, tundeid, soove, vajadusi.
Mis kasu on lepitusest ?
Lepituse positiivsed küljed:
- lepitus võimaldab lahendada suure osa erimeelsustest kohtuväliselt;
- kiirendada asjade käiku, säästa kohtu kulude arvelt raha ja aega;
- tõhustada osapooltevahelist vastutulelikkust kokkulepete saavutamisel;
- suurendada mõlema osapoole rahulolu kokkulepete osas;
- parandada suhteid lapse ja hooldusõigust mitteomava vanema vahel;
- on vabatahtlik kõikide osaliste jaoks.