Coachiv juhtimisstiil

Juhtimist saab defineerida erinevalt, ent enamike käsitluste kohaselt on see organisatsiooni eesmärkide saavutamine töötajate abil. Coachiv juhtimisstiil on lihtsalt selgitatuna juhtimise viis, mis väärtustab töötajate potentsiaali, nende motiveerimist ja arendamist paremate töötulemuste saavutamise eesmärgil. Juht kaasab töötajaid otsustamisprotsessi ja rakendab coaching‘ u tehnikaid.

ICF Estonia määratleb coaching‘ut kui inspireerivat ja loomingulist partnerlust, mis toetab inimese isiklikku ja/või ametialast kasvu ning toimetulekut muutustega. Arvestades, et tänane maailm, sh töökeskkond on pidevalt muutuv, on coaching ‘u kasutamine juhtimises igati õigustatud ja seisneb niisiis juhi ja töötaja(te) vahelises koostöösuhtes, kus juht ei dikteeri ega ütle ette, kuidas ettevõtte eesmärke saavutada, vaid taolises juhtimisviisid lähtutakse sellest, et üksikisik või meeskond on võimeline ise sobivaid lahendusi leidma.

Juhi roll on pigem töötaja(e) julgustamine avastama isiklikku ja professionaalset ja potentsiaali ning seda oma tööülesannete täitmisel maksimaalselt rakendama. Ta võib ühtlasi aidata meeskonnal tegutsemissuundi konkretiseerida, et tulemuslikkust suurendada.

Coaching ‘u põhimõtetest lähtuvalt keskendub juht tulevikule, sh tagasiside andes. Sealt ka termin edasiside ehk kuidas tulevikus olla (veelgi) efektiivsem. Oluline on aidata töötaja(tel) ise jõuda konkreetsete tegevussammudeni, mis aitavad püstitatud tööalaseid eesmärke ellu viia.
Coachiv juht lähtub mõtteviisist, et olgugi, et sageli on lahendused ilmselged, ei pruugi töötajatel olla oskust ometi nende peale tulls ilma kõrvalise abita. Sellistes olukordades on coach ’iva juhi roll aidata oma inimestel neid lahendusi märgata ning inspireerida neid tegutsema.

Olulisel kohal on refleksioon ehk oskus analüüsida oma seniseid käitumisviise ja kogemusi, mille kaudu saab anda tähenduse nii oma edulugudele kui ka eksimustele. Enda senise käitumise reflekteerimise eesmärk on õppimine ja eneseareng. Ainult igaüks ise saab vastutada oma arengu ja muutustega toimetuleku eest. Coach ’iv juht saab aidata oma töötajatel kasvada heast suurepäraseks, õppides oma tugevusi oskuslikumalt hindama ja kasutama.

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing defineerib coach ‘ivat juhtimisstiili kui juhtimist, milles juhid õpivad ise oma igapäevses töös kasutama coaching ‘u meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Selleks kasvatab ta töötajates eneseusku.

Ruti Einpalu toob välja, et coach ‘iva juhtimisstiili rakendamine saab alguse usalduse loomisest. Coachiv juhtimine võiks niisiis väärtustada meeskonda iseseisvalt lahendusi leidma. Selleks sobib ideaalselt kovisioon ehk meeskondlik või kolleegidevaheline coaching. Kovisioon on kindlal metoodikal põhinev juhtumite arutelu, mida viib läbi üks meeskonna liikmetest. Oluline on jälgida vastava kovisiooni mudeli etappe ja selleks ettenähtud ajaraami. Arutelu juhi roll on kovisioonis reeglina roteeruv. Kovisiooni tulemusena leiab meeskond ise võimalikke uusi või teistsuguseid lahendusi, millega juhi juurde pöörduda. Veel kord coachiva juhi olemuse juurde tagasi tulles, võiks tüüpiline juhi vastus töötaja(te) poolt talle esitatud küsimusele olla küsimus “Millist lahendust sa ise näed?” või “Kuidas sa seda olukorda ise kahendaksid?”

Kokkuvõtvalt on tegu juhtimisstiiliga, kus juht mitte ei ütle ette, kuidas asju peab tegema ega anna nõu, vaid pigem küsib õigeid küsimusi, mis aitavad töötajatel ise lahendusteni jõuda. Seeläbi kasvab töötajate vastutuse võtmine lõpptulemuste eest ja rahulolu (Signe Vesso koduleht).

Juhi roll pole anda õigeid vastuseid vaid esitada õigeid küsimusi.

Signe Vesso

Kasutatud allikad:

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu koduleht

International Coaching Federation (ICF Estonia) koduleht

Vesso, S. (2019) “Kovisooni käsiraamat. Juhtumite analüüs”