Site Overlay

Toimetulek kurnatusega

Kuidas “lõpuni vastu pidada?”

Maikuu – ja paljudele ka jaanipäevaeelne aeg on samavõrd intensiivne ning stressirohke periood aastas nagu detsember, mil just kui kõik see, mida seni pole suudetud ära teha, peab saama tehtud.

Kuidas end suuta siiski kokku võtta viimasteks pingutusteks, et lõpuni vastu pidada, selleks siin all paar lihtsat soovitust superviisori ja coachi pilguläbi.

Reeglina keskenduvad inimesed negatiivsusele ja kurnavad end ise ära oma dekonstruktiivsete ning mitte edasi viivate mõtete ja sisemise kriitikaga (vt postitust sisemisest kriitikust).

Pane kirja, mis:

  • on juba ära tehtud?
  • on hästi läinud?
  • on õnnestunud?
  • valmistab rõõmu?
  • annab Sulle põhjust enda üle uhke olla?

Selle asemel, et endile järjepidevalt meelde tuletada, mida kõike nad hästi teevad ja end selle eest järjepidevalt premeerida, keskendutakse risti vastu pidi sellele, mis on to-do listis veel tegemata, mis läks halvasti, mis ebaõnnestus. Kõik need mõtted toidavad lõpetamatuse tunnet, millega kaasnevad loomulikud kurbus, abitus, ahastus, ebakindlus, jõuetus, kurnatus, lootusetus, aga võimalik, et ka viha ja lõpuks heitumus.

Kahjuks toetab ka väline keskkond kirjeldatud negatiivset sisekõne, sest tagasiside teistel keskendub tihti vigadele, arendus- ja parenduskohtadele, soovitustele tulevikus paremini teha ning see kõik toidab lõpuks “Ma ei tee piisavalt!” või veel hullem “Ma ise ei ole piisav!” (“I am not good enough!”) – tunnet. See on see, mis tekitab kurnatust, sest motivatsioon pingutada kaob varem või hiljem ära.

Seega juba tehtule mõtlemine suurendab lõpetatuse tunnet ja positiivsele keskendumine aitab Sul leida jõudu ja energiat edasi toimetada ka siis, kui pikaaegsest ülekoormusest on jõuvarud raugemas. Kui veel mõni teine inimene leiab hea tunnustava sõna, siis on aeg edasi liikuda järgmise soovituse juurde, sest pelgalt positiivsest mõtlemisest alati ei piisa.

Tavaliselt keskenduvad inimesed sellele, mis näib olevat kiireloomuline: tegelemine sissetuleva e-maili, telefoni kõne või kolleegi palvega – ühesõnaga tegeletakse vaid tulekahjude kustutamisega, uskudes seejuures, et “kui saan selle tehtud, tegelen sellega, millega plaanisin tegeleda”.

Pane kirja, mis:

  • on Sinu jaoks pikas perspektiivis oluline, n-ö kaugem siht. Seejärel hinda oma igapäeva tegevusi, eriti neid, mis on ajamahumakad, kuivõrd nad toetavad tuleviku visiooni täitumist.

Ameerika presidendi Dwight D. Eisenhoweri järgi nime saanud ajajuhtimise mudeli kasutamine aitab prioritiseerida tegevusi selliselt, et lõppkokkuvõttes väheneb esialgne to-do list 2/3 võrra, kui lähtuda tema soovitatud kontrollküsimustest enne iga tegevuse alustamist:

  • Kas tegu on olulise ja pakilise tegevusega? (Tee siis kohe ära!)
  • Kas tegu on olulise, aga mitte pakilise tegevusega? (Pane paika aeg, milllal sellega tegeleda!)
  • Kas tegu on pakilise, aga mitte olulise tegevusega? (Lase sellisel juhul kellelgil teisel see ära teha!)
  • Tegu ei ole ei olulise ega pakilise tegevusega? (Tee seda siis, kui enam midagi muud teha ei ole, või ära tee üldse!)

Kõige enam peaks aega võtma oluliste, ent mitte pakilistele, s.o strateegilistele tegevustele, sest need aitavad kõige tõhusamalt jõuda soovitud tulevikuni.

Jõudu vastu pidada aitab see, kui kujutada ette aega, mil on käes suvepuhkus või kellel puhkused on muul ajal tulemas, siis näiteks jaanipäev, mil inimesed võtavad tihti mõne päeva kas töölt täiesti vabaks või töötavad kodukontorist. Tegu on tuleviku perspektiivi asetamise tehnikaga, mis on oma olemuselt nagu mõtterännak aega, mil kõik on lõpuks hästi ja nii nagu Sa unistad. Minu coach ‘i ja superviisori töö praktikas on see tehnika osutunud väga mõjusaks. Usun, et sellega saad Sa ka ise kensti hakkama.

Istu omaette kuskile mugavalt ja keskendu kõikide oma meeltega positiivsetes toonides tuleviku visualiseerimisele ehk sellele, kuidas oleks kõik siis, kui kõik oleks võimalik ning poleks ühtegi takistust. Järgnevad küsimused aitavad Sind:

  • “Kirjelda võimalikult üksikasjalikult kohta, kus Sa tunned end hästi ?”
  • “Milles väljendub see, et Sa tunned rahulolu?”
  • “Millega tegelemine pakub Sulle kõige rohkem rõõmu?”
  • “Kellega koos olemine jõustab Sind?”
  • “Millised lõhnad ja helid aitavad Sul end tunda lõdvestununa?”
  • Millised nesearenguga seotud tegevused inspireerivad Sind?”
  • “Mis aitab Sul end nii füüsiliselt kui ka vaimselt heas vormis hoida?”

Soovitud positiivse tuleviku ettekujutamisele välja pakutud küsimused on inspireeritud Kanada karjääriprofessor Norman E. Amundsoni väärtuste rattal olevatest valdkondadest. Kõiki neid eluaspekte läbi mõtiskledes tekib Sul kindlasti terviklik nägemus sellest, mida Sa oma ellu soovid ja ka vastupidi, millist muutust Sa vajad, et olla õnnelik ja rahulolev oma eluga.

Ettekujutus soovitud ideaalpildist aitab seada õigeid eesmärke ja tegutseda eesmärgipäraselt.”

Kokkuvõtteks, keskendu niisiis esmalt sellele, mis juba on hästi, seejärel prioritiseeri tegevusi, mis kõik veel justkui vajavad tegemit ning mana ette aeg, mil naudid puhkust ja kõik tänased mured on minevik. Taoline mõtteviis annab Sulle jõudu lõuni vastu pidada.