Mis on refleksioon ja miks on see oluline?
Coachingu, supervisiooni, psühhodraama ja tegelikult igas teises arenguprotsessis on oluline osata oma tegevust reflekteerida. Mis see refleksioon siis tegelikult on?
Refleksioon (inglise keeles ‘reflection’, eesti keeles ‘peegeldamine’) on iseenda, oma käitumise ja emotsioonide teadvustamine sellisel viisil, et mõeldakse toimunu üle ja analüüsitakse seda.
Refleksiooni käigus antakse hinnanguid oma tegevusele, lähtudes eesmärkidest. Saab kõneleda oma emotsioonide, tegude, motiivide ja vajaduste refleksioonist (Krips, 2011).
Refleksioon on niisiis oma tegevuse mõtestatud analüüs: “varasemate teadmiste ja kogemuste kriitiline analüüs, millele järgnevad muutused mina-tunnetuses, tegevuses ja käitumises. Refleksioon põhineb enesehindamisel ning eeldab valmisolekut ja oskusi oma tegevust jälgida, mõtestada ja ennast analüüsida” (Märja, T., Jõgi, L., Lõhmus, M., 2021)
Oluline on oma töö reflekteerimine eesmärgiga:
- Saada teadlikumaks tööga seotud mõtetest, tunnetest, valikutest ja käitumismustritest;
- Teha muutusi mittetoimivas töökäitumises;
- Leida uusi töötamise viise ja neid ellu viia;
- Paremini toime tulla erinevate töösituatsioonidega (Vesso, 2019).
Konfliktide ja vastuolude lahendamisel tähendab refleksioon mõtlemist oma:
- tunnetest (Mida ma tunnen? Miks ma nii tunnen?);
- käitumisest (Miks ma nii käitusin? Mis ajendas mind niiviisi reageerima?).
Enese mõtete analüüsiks saab kasutada mõtlemise analüüsi skeemi (Krips, 2011):
- Situatsioon. Mis täpselt juhtus?
- Tunded. Millised tunded tekkisid kirjeldatud olukorras või selle tulemusena?
- Mõtted. Mõtted, mis võisid nimetatud tundeid tekitada?
- Mõtete analüüs. Kuivõrd olid need mõtted ratsionaalsed*?
*Ratsionaalsed mõtted on arukad, adekvaatsed mõtted, mis on olukorrast tulenevalt põhjendatud.
Reflekteerida saab grupis teiste inimestega (koolitusel, grupicoachingus või -supervisioonis, kovisioonis) kui ka iseseisvalt. Siis on tegu eneserefleksiooniga.
Vesso toob D.B.Petersonile tuginedes välja neli refleksiooni võimalikku suunda:
- Enda sisse vaatamine: “Mis on Sinu jaoks kõige tähtsam?”
- Endast välja vaatamine: “Mis on teiste jaoks kõige olulisrm?”
- Tagasi vaatamine: “Mis on seni hästi töötanud? Mis pole niivõrd häid tulemusi andnud?”
- Edasi vaatamine: “Mida Sa kavatsed ette võtta?”
Tegevuse mõtestamine erinevates seostes ja seoste üle mõtisklemine ning tähenduste otsimine aitavad niisiis saada teadlikumaks iseendast ja leida uusi lahendusi oma harjumuspärastele käitumismustritele.
Juhuk kui on aga soov suurendada kellegi teise teadlikkust tema käitumisest ja selle mõjust näiteks töökeskkonnas teistele meeskonnaliikmetele, siis aitab peegeldamine.
Kui vajad kedagi, kellega oma tööd reflekteerida või soovid lihtsalt ventileerida, siis võta minuga julgelt ühendust.
Võtan ühelt poolt abiks oma superviisori- ja coachioskused ning teisalt kogemused keskastme- ja tippjuhina, mille sain Prantsuse Instituudist Tallinnas ja Riias ning Tallinna Õpetajate Majast, mida juhtisin kuus aastat.
Küsi personaalset pakkumist!
Kasutatud allikad:
Krips, H
Märja, T., Jõgi, L., Lõhmus, M (2021) “Andragoogika. Raamat täiakasvanute õppimisest ja õpetamisest.”
Vesso, S. (2021) “Juhtumite lahendamine. Kovisiooni käsiraamat.”
