Meenutan oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Elma Künnapas sõnu – eelkõige meie klassi poistele peale järjekordse klassikirjandite tagasiside tunnis: “Hea kirjaoskus tuleb vaid lugemusega – kuniks Te ei võta vaevaks lugema hakata, ei hakka Te ka hästi kirjutama.” Siin all on vaid viimaste aastate mind inspireerinud raamatute loetelu. Paljud on ajendanud mind oma mõtteid avaldama oma blogis.
“Coaching samm-sammult”
- Marilyn W. Atkinson, Rae T. Chois (2007) tutvustavad coachingu ehk inimese arengule suunatud vestluse olemust; õigete küsimuste esitamise, aktiivse kuulamise ja probleemide lahenduskeskse lähenemise olulisust, et aidata tõsta inimese teadlikkust oma eesmärkidest ja käivitada soovitud muutust.
“Coaching ‘u harjumus. Räägi vähem, küsi rohkem ja muuda oma juhtimisviis igaveseks”
- Michael Bungay Stanier (2022) tutvustab seitset coachivale suhtlusstiilile iseloomulikku küsimust, mis aitab vestlust käivitada, inimesele endale vastutust anda ja tema tegelikku potentsiaali avada. Autor lubab, et raamat aitab lugejast kujundada liider, juht – coachiga sarnane inimene.
“Tulemuslikkuse treenimine”
- John Whitemore (2009) selgitab, kuidas inimese usk oma võimetesse mõjutab otseselt tema tulemuslikkust ning kuidas läbi eneseusu tõstmise avaldub inimese sisemine jõud ja potentsiaal eesmärkide saavutamise suunas liikumiseks. Tegu on justkui coachingu tehnikate käsiraamatuga.
“Juhtumite lahendamine. Kovisiooni käsiraamat.”
- Signe Vesso (2019) tutvustab kolleegidevahelise coachingu ehk kovisiooni teoreetilisi aluspõhimõtteid, selle positiivset mõju osapooltele, erinevaid võimalikke mudeleid ja tehnikaid ning soovitusi kovisioonisüsteemi juurutamiseks organisatsioonis.
“5 põhjust, miks meeskonnad ei toimi”
- Patrick Lencioni (2008) tutvustab viite põhjust, mis põhjustavad meeskondade läbikukkumise ja annab konkreetseid juhiseid, kuidas ületada sageli esinevad takistused töökollektiivides ning mille abil arendada välja ühtne ja tõhusalt toimiv meeskond.
“Ideaalne meeskonnamängija”
- Patrick Lencioni (2016) tutvustab kolme voorust – isukus (humble), isetus (hungry) ja inimestekesksus (people smart), mis on peamised meeskonnamängija tunnused ja millele tähelepanu pöörates saab iga juht hinnata, kui tugevaks (või siis nõrgaks) konkreetne töötaja meeskonna muudab.
“Tõhus juht”
- Mark Horstman (2017) jagab kasulikke näpunäiteid erinevate tasandite juhtidele ja juhtivatele töötajatele vastavalt tema meeskonna vajadustele; tema neli peamist soovitust: õppige oma inimesi tundma, rääkige töö tulemuslikkusest, olge nõudlik ja suunake tööd allapoole.
“Suhtlemiskonflikti psühholoogia”
- Tõnu Lehtsaar (2015) selgitab psühholoogia vaatenurgast konflikti mõistet, tekkepõhjuseid, arengut, emotsionaalse haaratuse mõjust, lahendusvõtteid, konfliktikäitumise stiile ja seda, kuidas konfliktid aitavad ennast avastada, asjade üle järele mõelda, suhteid selgemaks muuta, eesmärke seada, elus edasi liikuda.
“Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel”
- Heiki Krips (2011) selgitab konfliktide kui vastuolude olemust, sh juhtimise kontekstis ja annab praktilisi teadmisi suhtlemistehnikatest ja konfliktide lahendamise võtetest (tähelepanelik kuulamine, ümbersõnastamine, argumenteerimine, enesekehtestamine, läbirääkimised). Olulisel kohal on suhtumine iseendasse ja refleksioon oma tunnetest ja käitumisest.
“Inimtüüpide maagiline maailm”
- Aira Tammemäe (2010) annab ülevaate Saksa psühhoanalüütiku Fritz Riemanni neljal hirmu põhivormil põhinevatest inimtüüpidest – Puhh, Notsu, Jänes ja Iiah ning igaühe tugevustest ja „kiiksudest”. Hea suhtlemine eeldab oskust rääkida erinevaid „keeli” ja vaadata situatsioone erineval moel.
“Igapäevaoskused”
- Robert Bolton (2007) pakub võtteid ja tehnikaid, mis õpetavad, kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada.
“Töö emotsionaalse intelligentsusega”
- Daniel Golemann (2001) pakub konkreetseid juhiseid emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks ehk oskust juhtida oma tundeid ja suhteid, mille määrav olulisus töösituatsioonides on saanud ühe selgemaks.
“Maailmatuultes seilates”
- Vajragupta (2019) tutvustab kaheksat maailmatuult – võit, kaotus, kuulsus, ebasoosing, kiitus, laitus, nauding, valu ehk pidevalt muutuvaid tingimusi, mis iseloomustavad tõuse ja mõõnu elus, millega me kõik mingil ajal kokku puutume ja jagab soovitusi, kuidas neile reageerida; need ei allu kuidagi meie kontrollile, sestap saame muuta vaid oma reaktsiooni.
“Aeg parandab kõik hoolitsetud hingehaavad”
- Naatan Haamer (2022) mõtiskleb selle üle, kuidas kriiside – s.o kaotuste või loobumiste ja sellele järgnevate muutustega toime tulla ning parandada “hingehaavad”. Ta jagab oma teadmisi ja nõuandeid isiklikele ja tööalasteöe kogemustele hingehoidja, kriisi- ja leinanõustaja ning pereterapeudina tuginedes.
“Julge elu unelm”
- Martti Lindqvist (2003) tutvustab sotsio- ja psühhodraama olemust, spontaanse draama võimalusi elu kujutamisel ja inimese eneseväljendamisel ning loovuse teooriat, kus kesksel kohal on tegutsemine eri rollide ja rollivahetuse abil, “sotsiaalse aatomi” ning grupiliikmete omavaheliste suhete uurimise kaudu.
“100 loovust arendavat harjutust”
- Elina Kallas (2019) on mõeldud neile, kes soovivad oma mõtlemise piire nihutada ja olla loovamad tööl, õpingutes kui ka eraelus ja pakub võimalust läbi teha mõtteharjutusi, mis käivitavad divergentse mõtlemise, arendavad oskust originaalseid ja ainulaadseid lahendusi leida ning tagavad loovvõimete ja -oskuste arengu.
“Bränd nimega Sina”
- Evelin Org, Olesija Saue (2019) tutvustavad 100 praktilist sammu oma persoonibrändi loomiseks ja arendamiseks, aidates lahti mõtestada persoonibrändi tervikuna, alustades visiooni loomisest ehk sihist, mille suunas liikuda; konkreetne tegevuskava: oma brändi loo tutvustamine (“story telling”), väärtuspakkumise kujundamine, eristumine teistest, sotsiaalmeedia rakendamine oma brändi teadliku kujundamisse, sh sisuloome…
“Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest.”
- Talvi Märja, Larissa Jõgi, Merle Lõhmus (2021) annavad mõtlemisainet ja tuge õpetamisoskuste arendamisel eelkõige neile, kes täiskasvanute õpetamise ja koolitamisega kokku puutuvad.
“Personalijuhtimise käsiraamat”
Riina Einberg, Helena Evert, Evely Gorobinski, Kristi Jõeorg, Evert Kraav, Maria Kütt, Ilona Lott, Piret Luts, Mailis Neppo, Lia Ratnik, Egle Saska, Kadi Tamkõrv, Helo Tamme, Pirkko Valge, Ingrid Viinapuu annavad strateegiliseks personalijuhtimiseks, agiilseks tulemusjuhtimiseks kui töötajate järjepideva arengu tagamiseks praktilised tööriistad.
Käsiraamatu suurim väärtus peitub selle autorites, kes on oma valdkonna tunnustatud praktikud ning toovad näiteid elust enesest võetud kogemuslugude näol.
“Jõehobu töökohal”
- Tommy Hellsten (2015) räägib sellest, kuidas ära tunda lapse- ja noorukieas kogetud probleemide jälgi töösuhetes ning kuidas lapsena omandatud käitumismallid võivad täiskasvanueas töösuhteid mõjutada. Mind inspireris see arutlema, miillised on tööandja võimalused ja valikud.
“Saad kõik, millest Sa loobud!”
Tommy Hellsten (2005) analüüsib elu paradukse, milles tema arvates seisneb kogu ellutarkus japositiivseid muudatusi käivitav jõud. Ta julgustab ise haarama oma elus initsiatiivi ja elama oma elu täiel rinnal: “Ära oota, et muutused tuleksid Sinu ellu väljastpoolt – julge ise muutuda!”. Lühim tee oma tugevustele on läbi oma nõrkuste tunnistamise.
“Peatu- oled juba kohal”
- Tommy Hellsten (2015) kutsub turgatuste reerajale, millel ta jagab oma mõtteid igapäevaelu tähelepanekutest eripaigus. Sama soovitab ta lugejale – heitma oma elule kõrvalpilk selles kõikjal valitsevas kiirustamise ja teokstegemise tuhinas. Ainult peatudes küpseb arusaam, mis võib viia muutuseni.
«Niipea, kui tekib küsimus, kust võtta aeg lugemise jaoks, on selge, et tõelist himu lugeda ei olegi.»
Daniel Pennac
