Mida tähendab humanistlik inimesekäsitlus?
Humanistlik inimesekäsitlus? Jacob Levy Moreno filosoofia, mille teoreetilisteks alusteks on rolliteooria, sotsiaalsus ja suhted ning teooria loovast, spontaansest inimesest ning selle kõrval on minu jaoks teine oluline konseptuaalne lähtekoht humanistlik inimesekäsitlus.
“Humanistliku psühholoogiakoolkonna üks rajajatest Carl Rogers (1980) on sõnastanud humanistliku inimesekäsitluse seitse põhipostulaati:
- Inimestega suheldes pole pikemas perspektiivis otstarbekas esineda kellegi teisena, kui tegelikult ollakse.
- Teiste inimestega toimetulekut hõlbustab enese aktsepteerimine sellisena, nagu tegelikult ollakse. Eneseaksepteerimise tulemuseks on vabadus olla ise. Kui inimene aksepteerib iseennast, siis loob ta sellega endale võimaluse muutuda.
- Tohutu väärtusega on see, kui me lubame endal teist inimest mõista […] Mõista iseennast ja olla mõistetud omab inimese jaoks suurt positiivset väärtust ning loob tema jaoks eelduse mõtteviisi muutmiseks.
- Teise inimese aksepteerimine.
- Suure väärtusega on võime olla avatud nii iseendas kui ka teistes inimestes peituvale reaalsusele kõigis tema ilmingutes […] Iga inimene on osake elu tegelikkusest, kuid ta vastutab vaid oma enda elu eest.
- Mida enam suudame mõista iseennast ja teisi, seda suurem on võimalus aktsepteerida ennast ja teisi […] Mida enam soovime olla lihtsalt meie ise, mida enam soovime aktsepteerida tegelikkust iseendas ja teistes inimestes, seda enam toimub muutusi.
- Inimese seesmised liikumapanevad jõud suunavad teda positiivses, konstruktiivses, eneseaktualisatsiooni ja küpsemise ning sotsialiseerumise suunas.” (Märja T., Jõgi L., Lõhmus M., 2021: 137).
Edukaks tööks inimestega on tarvis empaatiavõimet, heasoovlikkust ja autentsust – käitumise ja tõekspidamiste ühilduvust.
Carl Rogers
Kui vajad tuge muudatuste ellu viimisega kaasnevate tunnete, stressi jm või soovid lihtsalt ventileerida, siis võta minuga julgelt ühendust. Võtan ühelt poolt abiks oma superviisori- ja coachioskused ning teisalt kogemused keskastme- ja tippjuhina, mille sain Prantsuse Instituudist Tallinnas ja Riias ning Tallinna Õpetajate Majast, mida juhtisin kuus aastat.
Küsi personaalset pakkumist!
Kasutatud allikad:
Märja T., Jõgi L., Lõhmus M., (2021) “Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest”