Peeglitehnika

Peegel on üks kolmest psühhodraama meetodi kolmest baastenikast, mis võimaldab inimesel oma elu kõrvalt näha.

Isiksus areneb vanemate kaasabil, mis tähebdab seda, et vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on.

Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga, ent sinna ta ise ei näe. Selleks, et ta võiks sinna näha, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab. Sellega, et tema ema näeb, et tema laps on kurb, ta sülle võtab ja teda lohutab, saab lapse kurbus nähtud ja aksepteeritud. Lapse järeldus on see, kuna hea ja täiuslik ema minu kurbust näeb ja aksepteeeërib, siis peab kurbuse tundmine ja väljendamine olema hea. Laps võib kurbuse võtta oma isiksuse osaks. Samamoodi näeb ta emas vajadust lohutatud saada. Ka lohutusvajadus on hea ja laps võtab selle omaks.

Mida rohkem suudavad vanemad näha iseennast, seda paremini näevad nad oma last. Kui ma isana ei luba endale pisaraid, vaid pean seda nõrkuseks, siis suhtun samamoodi lapse nuttu. Kui ma nõuan endalt kartmatust, siis ei suuda ma aksepteerida ka oma lapse hirmu, vaid vaatan sellest mööda. Kui ma pean alati olema tubli ega tohi väljendada oma viha, pidades seda halvaks, siis ei aksepteeri ma seda ka oma lapses. Niiviisi eraldan lapse tema tunnetest, sügavatest vajadustest ja tema mõtetest.

Kokkuvõttes kui last on austatud, tema tundeid on märgatud ja tema vajadusi on oluliseks peetud, siis on ta olnud kaitstud ja temast kujuneb inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab oma vajadusi tõsiselt.

Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi nagu tema vanemad teda on kohelnud.

Tommy Hellsten

Probleemse pere lapsest kasvab inimene, kes ei ela tegelikkuses. Tegelikkusest lahti rebitud inimene on rebitud lahti elust. Temast saab keegi, kes ei ela, vaid kes üritab ellu jääda. Selleks arendab ta välja ellujäämisstrateegiad, mis saavad teatud valeminadeks, mis korvavad tõelise mina. Inimene hakkab valeminaga samastuma ise seejures olema mitte teadlik selle okemasolust, sest tal puudub side tõelise minaga.

Peeglitehnika aitab täiskasvanueas uurida iseennast ja oma käitmist kõrvalt, s.o peeglist vaadatuna.

Kasutatud allikad:

Hellsten, T. (2015) “Jõehobu töökohal”

Vaata lähemalt artiklit “Mida jõehobu kollektiivis teeb?”!