Enamasti soovime t\u00f6\u00f6l anda endast maksimaalse panuse, kuid pidevalt suure intensiivsusega t\u00f6\u00f6tamine v\u00f5ib pikemas perspektiivis viia hoopis t\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4henemiseni. L\u00f5putud \u00fcletunnid ning t\u00f6\u00f6 pidev koju kaasa v\u00f5tmine tekitavad lootusetuse tunde, mis on esimene m\u00e4rk uksele koputavast l\u00e4bip\u00f5lemisest.<\/p>\n\n\n\n
Pikka aega \u00fcle oma v\u00f5imete t\u00f6\u00f6tamine viib varem v\u00f5i hiljem punkti, kust omal j\u00f5ul edasi liikuda on peaaegu v\u00f5imatu – \u00fchel hetkel tuleb lihtsalt sein ette<\/strong><\/a>. Kui t\u00f6\u00f6koormus kipub \u00fcle \u00fcle pea kasvama, tasub hetkeks p\u00f6\u00f6rata fookus oma t\u00f6\u00f6lt iseendale<\/strong>. Siin on selleks kolm<\/strong> n\u00f5uannet<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Sageli keskendume oma t\u00f6\u00f6s sellele, mis on l\u00e4inud halvasti v\u00f5i mida oleks saanud paremini teha. Ebaedu kartes programmeerime tegelikult eba\u00f5nnestumisi tuleviku ettev\u00f5tmistesse ning taoline destruktiivne m\u00f5tlemine p\u00e4rsib <\/a>uutmoodi tegutsemise katsetamist. Palju rohkem on abiks anal\u00fc\u00fcsimine, mida oleme h\u00e4sti teinud ja millised meie tugevused<\/strong> selles abiks olid. <\/p>\n\n\n\n Mitmeid kordi eba\u00f5nnestudes v\u00f5ime hakata takistustega tegelemist v\u00e4ltima ja vannume alla. <\/p>\n\n\n\n Probleemide puhul vajame tihti lihtsalt \u00e4ra kuulamist, mitte konkreetseid n\u00f5uandeid. Lisaks lihtsalt s\u00f5bra poole p\u00f6\u00f6rdumisele v\u00f5ib abiks olla coachi<\/em>, ps\u00fchholoogi v\u00f5i superviusori poole p\u00f6\u00f6rdumine. Supervisioon<\/a><\/strong>, mida peetakse eriti heaks toimetulekut t\u00f5stvaks meetodiks abistavate elukutsete esindajatele, aga ka inimestega t\u00f6\u00f6tavatele spetsialistidele ja juhtidele<\/a><\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Superviisor<\/a><\/strong> oskab aktiivseid kuulamistehnikaid kasutades kliendi panna tundma, et teda kuulatakse s\u00fcvenenult ja hinnanguid andmata. Turvalises ja konfidentsiaalses \u00f5hkkonnas on v\u00f5imalik rahulikult igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6ga seotud tundeid ja m\u00f5tteid anal\u00fc\u00fcsida, t\u00f6\u00f6alast tegevust reflekteerida<\/a><\/strong>, leida uusi vaatenurki ja k\u00e4itumisviise ning saada selgust oma rollist ja teiste ootustest iseendale.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Superviisori<\/strong> kaasabiga avastatud uued vaatenurgad ja tegutsemisviisid aitavad m\u00f5ista, kuidas kuhjunud t\u00f6\u00f6alaste v\u00e4ljakutsete ja keeruliste olukordadega toime tulla ning saada uut indu. Selle tulemusel v\u00e4henevad t\u00f6\u00f6stress ja oht l\u00e4bip\u00f5lemisele, taastuvad t\u00f6\u00f6v\u00f5ime<\/strong> ja motivatsioon<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Kui Sul puudub supervisiooni kogemus, loe ka artiklit “Esimest korda supervisioonis”.<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n
Kuidas lahendamatuna paistvast olukorrast siiski \u00fcle saada ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s leida?<\/p>\n\n\n\nSoovitus nr 1: \u00d5pi oma \u00f5nnestumistest<\/h3>\n\n\n\n
Hea supervisiooni fookuses on oma t\u00f6\u00f6 j\u00e4rjepidev anal\u00fc\u00fcsimine ja m\u00f5testamine, mille tulemusena on v\u00f5imalik midagi \u00f5ppida<\/strong> igast t\u00f6\u00f6alasest \u00f5nnestumisest<\/strong>. Oma tugevustest teadlik olemine ja varasematest kordaminekutest sobilike k\u00e4itumisstrateegiate v\u00e4lja noppimine aitab edaspidi t\u00f6\u00f6tada<\/strong> tulemuslikumalt<\/strong> ning end seejuures s\u00e4\u00e4stes.
Meie sisemine kohtunik seab sageli meile liiga suured ja raskesti t\u00e4idetavad ootused, mis omakorda p\u00f5hjustavad pidevat frustratsiooni ning tunnet, et me pole piisavad. Enese aktsepteerimine sellisena, nagu oleme, aitab tunda rahulolu ka senisest panusest ilma endalt \u00fclem\u00e4\u00e4ra suurt pingutust n\u00f5udmata (vt l\u00e4hemalt artiklist “Kuidas toime tulla oma sisemise kriitikuga?”<\/a><\/em><\/strong>).<\/p>\n\n\n\nSoovitus nr 2: Sein on selleks, et sellest l\u00e4bi murda<\/h3>\n\n\n\n
Tavaliselt peitub p\u00f5hjus, miks asjad \u00fcle pea kasvavad selles, et \u00fctleme liiga paljudele asjadele \u201ejah\u201c, hinnates valesti oma tegelikke v\u00f5imeid ja v\u00f5imalusi. Piiride seadmine, <\/a>muuhulgas \u201eei\u201c \u00fctlemine seal, kus see t\u00f5epoolest on p\u00f5hjendatud annab \u00fchelt poolt hingamise ruumi, teisalt pidurdab \u00fclet\u00f6\u00f6tamist.
Tee seinast l\u00e4bi loob eluterve<\/strong> suhtumine<\/strong> iseendasse<\/strong>, m\u00f5istmine, et \u00f5nnestuda v\u00f5ib ka ilma \u00fcle t\u00f6\u00f6tamata ning peamine \u2013 julgus k\u00fcsida abi.
Me k\u00f5ik vajame tunnet, et oleme \u00e4ra kuulatud ja m\u00f5istetud. Samuti on vajalik iseennast aktsepteerida n\u00f5udmata endalt \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju, samas mitte rahuldudes keskp\u00e4rasusega.<\/p>\n\n\n\nSoovitus nr 3: R\u00e4\u00e4gi oma t\u00f6\u00f6st kellelegi, kes sind kuulab<\/h3>\n\n\n\n
Kas probleemidest s\u00f5brale r\u00e4\u00e4kimine aitab? Hea s\u00f5ber p\u00fc\u00fcab kindlasti toeks olla, kuid talle muret kurtes v\u00f5ime avastada, et kibeletakse pigem n\u00f5u andma, kuigi pakutud lahendused ei pruugi meile sobida. Halvemal juhul v\u00f5ib s\u00f5ber jutu viia hoopis iseendale.<\/p>\n\n\n\nKokkuv\u00f5te<\/h4>\n\n\n\n
Vaatamata meie \u00fchiskonnas valitsevale edukultusele tasub teada, et on v\u00e4gagi v\u00f5imalik olla edukas ilma \u00fcle t\u00f6\u00f6tamata ning enesega rahul olles.<\/p>\n\n\n\nUuri l\u00e4hemalt! <\/h2>\n\n\n\n