Kes meist poleks m\u00e4rganud, et m\u00f5nikord peaksime justkui sisemist kahek\u00f5ne iseendaga: \u00fcks osa meist on justkui positiivne, uudishimulik ja julge katsetama midagi uut v\u00f5i teha midagi uutmoodi ning siis teine osa meist on negatiivne, meid tagasihoidev ja k\u00f5ike pelgav. Ta on s\u00fc\u00fcdistav, etteheitev, vigu otsiv, solvav, r\u00fcndav… Kindlasti tuleb tuttav ette.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4rip\u00e4ev<\/a> kinkis mulle supervisiooni konverentsi “Sein on ees!”<\/a> modereerimise eest dr Sophie Mort “Inimeseks olemise k\u00e4siraamatu”<\/a>. Mind k\u00f5netas sisemise<\/strong> kriitiku<\/strong> teema, millest r\u00e4\u00e4kis palju ka konverentsi peaesineja Robin Shohet nii oma ettekandes kui ka superviisorite meistriklassis.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Sisemine kriitik r\u00e4\u00e4gib meie oma h\u00e4\u00e4lega, mist\u00f5ttu enamik meist usub iga s\u00f5na, mida ta \u00fctleb”, kirjutab dr Mort. Selged m\u00e4rgid sisemise kriitiku olemasolust on tema j\u00e4rgi j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Sisemise kriitiku s\u00f5nad on p\u00e4rit:<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes on sisemine kriitik k\u00f5igi nende s\u00f5nade ja s\u00f5numite sulam, mida oleme kuulnud v\u00f5i millisena oleme \u00f6eldut t\u00f5lgendanud. See on segu k\u00f5igist hetkedest, kui aju reageeris s\u00f5numi: “Oi-oi, minuga on midagi valesti!” <\/p>\n\n\n\n Sisemise kriitiku tekkimist selgitab dr Mort nii: “Ajal, kui aju areneb, omandab ja summeerib ta k\u00f5iki s\u00f5numeid, milline peaks olema “ideaalne” laps. Aju loob kujutluspildi sellest, kes me enda meelest “peaksime olema” ja milliseid moraalinorme “peaksime t\u00e4itma”. Igakord kui me kaldume k\u00f5rvale “t\u00e4iuslikust kujutluspildist”, h\u00fcppab meie sisemine kriitik v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n Niisiis ei kajasta sisemine kriitik tegelikult k\u00e4esolevat hetke vaid kunagi kuuldut, \u00f6eldut…<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Sisemise kriitikuga toimetulekuks soovitab dr Mort v\u00e4ikest harjutust:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Puu ei kasva kiiremini, kui Sa istud ja kritiseerid teda. Sina ka mitte! <\/p>\ndr Jenn Hardy<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Jay Earley ja Bonnie Weiss kirjeldasid oma raamatus “Activating Your Inner Champion Instead of Your inner Critic” seitse sisemise kriitiku t\u00fc\u00fcpi<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kindlasti m\u00f5tleb keegi seda blogipostitust lugedes, et miks \u00fcldse peab sisemisest kriitikust lahti saama, sest me ei saavutaks oma eesm\u00e4rke, kui me poleks kriitilised.<\/p>\n\n\n\n Enesekriitika<\/strong> tegelikult takistab meil kasvamist<\/strong>. See takistab nende eesm\u00e4rkide saavutamist, milleks me arvame seda vajavat. Isegi kui pidev enesekriitika tundub kasulik olevat, tuleb endale aru anda, et see v\u00f5ib p\u00f5hjustada \u00e4revust ja suutmatust tegeleda \u00fclesannetega, mida peame t\u00e4itma. Olulisem on m\u00f5elda hoopiski sellele, kuidas sellest olukorras edasi liikuda.<\/p>\n\n\n\n Autorid Earley ja Weiss juhivad t\u00e4helepanu, et sisemine kriitik ei pruugi k\u00fcpseda ega v\u00e4rskendada oma seisukohti kui meie saame k\u00fcpsemaks.<\/p>\n\n\n\n \u00dcksk\u00f5ik, millist t\u00fc\u00fcpi ka Sinu sisemine kriitik poleks, aitab see, kui Sa teda m\u00e4rkad ja oskad \u00f6elda: “Ait\u00e4h Sulle, ma kuulen Sind, aga ma teen siiski seda, mida mina praegu vajan.” <\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Enda vastu lahke olemine ja enese aksepteerimine ei v\u00f5rdu loobumisega, ent v\u00f5ib pakkuda v\u00f5imalust l\u00f5petada enesepiitsutamine ja asuda elama t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu.<\/p>\ndr Sophie Mort<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Oma m\u00f5tteid j\u00e4lgides ja teadlik olemine sellest, kui taas k\u00f5neleb sisemine kriitik ning siis teda eirates, saame haarata oma elu juhtimise taas enda k\u00e4tte.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Allikas<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n\n
Kus kohast on p\u00e4rit sisemise kriitiku s\u00f5nad?<\/h2>\n\n\n\n
\n
Kuidas sisemise kriitikuga toime tulla?<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
Kokkuv\u00f5te<\/h3>\n\n\n\n
\n