Eesti esimese supervisiooni konverents<\/a>i esinejatest k\u00f5netas mind peaesineja Robin Shohet <\/a>k\u00f5ige enam. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et me vaatame teisi inimesi enda \u00fcmber peamiselt neljal viisil:<\/p>\n\n\n\n *Termin “lens” t\u00e4hendab eesti keeles “l\u00e4\u00e4tse” v\u00f5i “objektiivi”, aga v\u00f5ib \u00f6elda ka l\u00e4bi \u00fche v\u00f5i teise “prillide” vaatamist. <\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6kollektiivis t\u00e4hendab see seda, et osasid kolleege me n\u00e4eme l\u00e4bi positiivse hoiaku, s.o uudishimulikkuse ja armastuse l\u00e4\u00e4tse abil ning me reeglina samastume nendega; teisi aga hirmu ja\/v\u00f5i hinnangute prillide l\u00e4bi. Meist erinevad v\u00f5i teistsugused inimesed tekitavad sageli vastandumisi (“Meie” ja “Teie” v\u00f5i “Nemad”). <\/p>\n\n\n\n Hinnangute v\u00e4ljendamine<\/strong> on Shoheti s\u00f5nul m\u00e4rk hirmust<\/strong>. Seega v\u00e4ga hinnanguline inimene on see, kellel on v\u00e4ga palju hirme ja usaldamatust. Siia alla l\u00e4heb ka eneseusu ja enesekindluse puudumine. Konverentsile j\u00e4rgneval p\u00e4eval viis Robin Shohet superviisoritele l\u00e4bi meistriklassi pealkirjaga “Fear knocked on the door. Love answered and there was no-one there”<\/a>, kus tegime praktilisi harjutusi. Pidime superviisoritena kuulama klienti ehk superviseed l\u00e4bi erinevate l\u00e4\u00e4tseda ja neid vahetama. \u00dclesanne seisnes selles, et tuli j\u00e4lgida, mis meis seejuures toimus. Suures ringis oma kogemust jagades selgus, et nii l\u00e4bi hirmu kui ka hinnanguliselt teist kuulates me tegelikult ei kuula ega kuule, mis ta \u00fctleb, vaid me tegeleme hoopiski oma enda m\u00f5tetetga – negatiivsete hinnanguliste m\u00f5tetega.<\/p>\n\n\n\n Hirmu vastand on usaldus<\/strong> – nii \u00fcmbritseva maailma, sh teiste inimeste kui ka iseenda suhtes. Teisalt \u00fctleb Shotet enam kui 40 aastasele superviisorina tegutsemise kogemusele tuginedes, et see on t\u00e4iesti normaalne<\/strong> tunda end vale, rumala, ebapiisava, kasutu, ebakindlana jne. See nimekiri on v\u00e4ga pikk. Normaliseerimine aitab inimesel m\u00f5ista, et ta ei ole ainus, kes nii m\u00f5tleb v\u00f5i tunneb. K\u00f5ige sellega saab tegeleda supervisioonis<\/strong>, mis on turvaline keskkond ise enda, oma tunnete ja m\u00f5ttemustrite uurimiseks “Miks ma nii tunnen?” v\u00f5i “Mis paneb mind nii m\u00f5tlema?” <\/p>\n\n\n\n Supervisioon on koht, kus ei pea teesklema kellegiks teiseks olemist.<\/p>Robin Shohet<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Hirm k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es \u00e4revusega – mis on oma olemuselt pidev v\u00f5itlemine reaalsusega. Me oleme mures sellep\u00e4rast, mis juhtus, me tunneme hirmu selle ees, mis v\u00f5ib juhtuda. Mida rohkem me tunneme oma varjupoolt ja oleme teadlikud erinevate hirmude p\u00f5hjustest, seda v\u00e4hem on meil vaja end teiste eest pidevalt kaitsta, sh teiste v\u00e4lja\u00fctlemistele v\u00f5i k\u00e4itumisele reageerida, kas siis end \u00f5igustades, vabandades, \u00fcmber l\u00fckates jne. Hirmust lahti saamine t\u00e4hendab iseenda ja teiste usaldamist ja samas julgust lahti lasta soovist olla \u00f5ige, kasulik, p\u00e4dev v\u00f5i professionaalne, alati \u00f5igesti m\u00f5istetud… Selle soovi taga on hirm olla halb, kasutu, vale, ebap\u00e4dev, ebaprofessionaalne, valesti m\u00f5istetud…<\/p>\n\n\n\n Superviisori roll on inimestel aidata m\u00f5ista nende hirme.<\/p>Robin Shohet<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Hirmuga k\u00e4ib kaasas pidev soov end teiste eest kaitsta – t\u00f5estada vastupidist, ent see v\u00f5tab v\u00e4ga palju energiat. Arvestades, et meie j\u00f5uvarud ei ole ammendamatud, siis superviisioon aitab oma ressursse jagada selliselt, et energia l\u00e4heks \u00f5igesse kohta. Kui see aga l\u00e4heb k\u00f5ige kartmisesse ja enda pidevasse kaitsmisesse, on kurnatus kergesti tulema. Grupisupervisioon<\/strong> on hea sellep\u00e4rast, et kui inimesed jagavad oma m\u00f5tteid ja tundeid, siis grupiliikmed saavad kinnitust, et k\u00f5ik need m\u00f5tted ja tunded ongi p\u00e4riselt ka normaalsed ja samas annab v\u00f5imaluse samastuda ja \u00f6elda \u201cMina ka\u201d v\u00f5i \u201cMa tunnen sama\u201d.<\/p>\n\n\n\n Oluline on \u00f5ppida v\u00e4lja kannatama ebamugavustunne, see t\u00e4hendab olla ebamugavusega ja lasta asjadel olla nii nagu nad on ja mitte kohe p\u00fc\u00fcda reageerida \u2013 \u00e4ra lahendada. Oma kliendit\u00f6\u00f6s superviisorina n\u00e4en ma palju seda, et pideva ajapuuduse on tinginud just see fenomen, p\u00fc\u00fcda p\u00e4eva l\u00f5puks k\u00f5ik tegevused oma hiigelpikast to-do<\/em> listist \u00e4ra teha, vastata k\u00f5igile e-kirjadele, helistada tagasi vastamata k\u00f5nedele jne. Eesti vanas\u00f5na \u00fctleb tabavalt: \u201c\u00c4ra viska t\u00e4naseid toimetusi homse varna, \u00fclehomme on ka p\u00e4ev\u201d.<\/p>\n\n\n\n Meeskonnasupervisioon<\/a> v\u00f5i suisa organisatsiooni supervisioon<\/a> annab v\u00f5imaluse erinevate arusaamade ja seisukohtades otsida \u00fchisosa, sest oluline ei ole sedav\u00f5rd see, mille poolest erinetakse, kuiv\u00f5rd see, milles ollakse sama meelt. Tihti on konfliktide<\/a> puhul \u00fcheks l\u00e4bivaks tunnusjooneks see, et omavahel (enam) ei suhelda. Konflikte aitab lahendada<\/a> eri osapoolte vahel suhtluse loomine v\u00f5i taastamine. Kindlasti on see ka t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtustega.<\/p>\n\n\n\n Robin Shoheti individuaalse supervisiooni demo kui ka meistriklassis <\/a>sain kinnitust sellele, et “Less is more”. Superviisor peab olema m\u00f5tetest, tunnetest, eelarvamustest ja k\u00f5igest muus taolisest t\u00e4iesti t\u00fchi. Shoheti puhul meeldib mulle tema lihtsus ka t\u00f6\u00f6 meetodites. Ta selgitas seda nii, kui superviisor t\u00e4idab ruumi oma tehnikate ja meetodite demonstreerimisega, siis \u00fchelt poolt v\u00f5tab ta kliendilt \u00e4ra tema ruumi ja et teisalt on oht, et klient l\u00e4heb sellega kaasa, unustades tema enda soovi, miks ta supervisiooni tuli. Superviisori roll on niisiis luua ruumi <\/strong>ja hoida turvalist \u00f5hkkonda. Ruumi tekitamine on seep\u00e4rast oluline, et mida rohkem on meis endis ruumi (t\u00e4nu supervisioonile!), seda rohkem me haarame enda \u00fcmber olevat ja hakkame maailma n\u00e4gema l\u00f5puks ka l\u00e4bi uudishimulikkuse ja armastuse prillide.<\/p>\n\n\n\n Superviisoritena me tihti peame end protsessi \u00f5nnestumise eest vastutajaks. Shoet r\u00f5hutas aga seda, et kui me loome kliendile ruumi ega kuhja supervisiooni protsessi \u00fcle erinevate tehnikate ja meetoditega, siis saab klient seda, mida ta tahtis ja kui ei saa v\u00f5i supervisioon ei vasta(nud) tema ootustele, siis on ta selle eest ka ise vastutav. Ta kas ei selgitanud superviisorile piisavalt h\u00e4sti oma ootusi v\u00f5i k\u00fcsimust, millele ta tuli vastust otsima. Hiljutisele kogemusele tuginedes sain sellele ka kinnitust. Nimelt viisin l\u00e4bi kovisiooni<\/a>. Ma k\u00fcll m\u00e4rkasin, et kolleeg s\u00f5nastas kaks k\u00fcsimust korraga ja k\u00f5hklesin, kas v\u00f5tta v\u00f5i mitte natukene aega, et uurida, mida ta t\u00e4pselt siiski k\u00fcsib. Sessiooni l\u00f5pus ta loomulikult tunnistas, et ei saanud vastust oma k\u00fcsimusele. K\u00fcsimuse s\u00f5nastamine on niisiis \u00fcks v\u00e4ga oluline etapp kogu protsessis. Mulle meeldib Shohetilt ka see m\u00f5te, et superviisor peaks uurima seda, mis ajahetkel ta klienti enam ei kuula v\u00f5i katkeb kliendi jutuga n-\u00f6 kaasas olemine. Siis on superviisoril endal aeg minna supervisiooni, et reflekteerida oma t\u00f6\u00f6praktikat ja seda, mis temaga toimub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" M\u00f5tteid Eesti esimeselt supervisiooni konverentsilt Eesti esimese supervisiooni konverentsi esinejatest k\u00f5netas mind peaesineja Robin Shohet k\u00f5ige enam. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et me vaatame teisi inimesiMis on superviisori roll ikkagi?<\/h3>\n\n\n\n