“Laagril\u00f5ke<\/strong>” on metafoor, mida Per Isdal <\/strong>kasutab selles kontekstis, kui sarnast t\u00f6\u00f6d tegevad inimesed istuvad \u00fchiselt maha, et struktureeritud<\/strong> viisil<\/strong> r\u00e4\u00e4kida, kuidas neil t\u00f6\u00f6alaselt l\u00e4heb. Ta toob v\u00e4lja, et taolise regulaarse kolleegidega aja maha v\u00f5tmise ja oma kliendit\u00f6\u00f6st jagamise<\/a> \u00f5nnestumiseks on vaja head<\/strong> meetodit<\/strong> ja turvalisuse tagamiseks grupikokkuleppeid<\/strong>, kuidas oma tundeid teistega jagada ja kuidas teiste lugusid vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n “Me peame kogunema laagril\u00f5kke \u00fcmber, et jagada oma m\u00f5tteid ja tundeid.”<\/p>Per Isdal, raamatu “Aitamise hind” autor <\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Per Isdal kuulis sellest laagril\u00f5kke<\/strong> metafoorist kunagi tulet\u00f5rjujatelt, kes r\u00e4\u00e4kisid, kuidas nad peale pingelist tule kustutamist v\u00f5tavad varustuse seljast ja istuvad koos puhkeruumis. Neil on midagi s\u00fc\u00fca ja soe jook, nad istuvad ja r\u00e4\u00e4givad<\/a> tulekahjust, oma tunnetest ja sellest, mis oleks v\u00f5inud halvasti minna ning mis l\u00e4ks h\u00e4sti. Nii peavad tulet\u00f5rjujad omakeskis laagril\u00f5ket.<\/p>\n\n\n\n “Laagril\u00f5ke on t\u00e4htis indiaani s\u00fcmbol. Kui suguharu asus elama uude piirkonda, siis ehitasid nad alati l\u00f5kkeplatsi. Seal koguneti, et kogemusi vahetada. Seal kanti lugusid p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi. Nii sai lugudest k\u00f5igi \u00fchine tarkus. Laagril\u00f5ke \u00fchendas k\u00f5iki.” kirjutab Isdal.<\/p>\n\n\n\n “Et pingelises t\u00f6\u00f6s s\u00e4iliks p\u00fchendumus, julgus, lootus ja usk, peab meil olema koht, kus reageerida* – lasta v\u00e4lja oma valu ja tunded ning kus teised selle vastu v\u00f5tavad ja \u00e4ra kuulavad, ilma vastuv\u00e4idete, ilma hea n\u00f5u andmata – ilma, et me s\u00f5nu muudetaks v\u00f5i \u00fcmber s\u00f5nastatakse. *Reageerimine t\u00e4hendab seda, et paneme s\u00f5nadesse ja tunnetesse selle, mis oleme teistelt vastu v\u00f5tnud (teiste kannatust, valu, \u00e4revust, traumasid) ja mida see meiega teeb.” <\/p>\n\n\n\n Laagril\u00f5kke eesm\u00e4rk on tema s\u00f5nul puhastada regulaarselt \u00fcleelamisi, mis on salvestunud meisse klientidega kohtumistest.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Ei piisa poksikoti togimisest, jooga praktiseerimisest, mediteerimisest v\u00f5i mahetoidust. Me peame r\u00e4\u00e4kima!<\/p>Per Isdal<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kui k\u00f5rvutada tema “laagril\u00f5kke” t\u00f5lgendust sellega, kuidas Eesti Supervisiooni ja Coachingu \u00dching<\/strong> supervisiooni<\/a> eesm\u00e4rke s\u00f5nastab, siis n\u00e4eme mitmeid sarnaseid jooni:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Per Isdal jagab raamatus oma kogemust, kus ta satub aeg-ajalt kollektiividesse, mis p\u00f5levad igast otsast: “Personal on t\u00f5en\u00e4oliselt rasketest kliendikontaktidest \u00fcle koormatud, t\u00f6\u00f6tajate vahel on konflikte ja n\u00e4gelusi, kliente koheldakse agressiivselt, juhtkonna vastu tuntakse viha, t\u00f6\u00f6tajatel tekib igasuguseid tundeplahvahvatusi jne. Kurdetakse ja vingutakse. Igal pool on leegid, otsekui oleks tegu vulkaanilise maastikuga. Seal on kollektiivne kaastundev\u00e4simus<\/strong>.” Juhtkonnal lasub tema hinnangul sellises olukorras vastutus “seada valmis laagril\u00f5ke”.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Isdal ei r\u00e4\u00e4gi supervisioonist<\/a><\/strong> vaid kirjeldab oma meetodit j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n Tagasiside kolleegidelt sisaldab midagi positiivset ja toetavat \u00e0 la “V\u00e4ga hea, et Sa jagasid.”; “Ilus oli Sind kuulata!”<\/p>\n\n\n\n Taoline jagamise meetod v\u00f5imaldab toimunu \u00fcle arutada – jagada<\/a> ja “t\u00f6\u00f6delda” tugevaid elamusi ning anal\u00fc\u00fcsida, kus kohast tulevad need tunded ja omakorda seostada t\u00f6\u00f6s kogetud raskuste v\u00f5i \u00fcleelamistega. Samas aitab see Isdali arvates v\u00e4ltida pelgalt kurtmist, sest reeglina kurtja ei seosta end osalisena selles, millest ta r\u00e4\u00e4gib. Seevastu toimunu anal\u00fc\u00fcs \u00e4ratab r\u00e4\u00e4kijas kaastunnet kas siis olukorra v\u00f5i selle p\u00f5hjustaja suhtes, kurtmine aga viha ja frustratsiooni.<\/p>\n\n\n\n Minu jaoks on Isdali kirjeldatud meetod pigem kovisioon<\/strong><\/a> ehk t\u00f6\u00f6tajate omavaheline t\u00f6\u00f6alaste tunnete, m\u00f5tete ja juhtumite jagamine. Juhul kui organisatsioonis napib kovisiooni metoodik<\/strong>a koolituse <\/a>l\u00e4binud t\u00f6\u00f6tajaid, siis on alternatiiv kutsuda appi majav\u00e4line spetsiaalse v\u00e4lja\u00f5ppe l\u00e4binud superviisor<\/a>, kes juhib protsessi, mille tulemusel:<\/p>\n\n\n\n Lugedes tema soovitusi laagril\u00f5kke tegijatele, valisin v\u00e4lja need, millel on kokkupuute punkte supervisiooniga<\/a><\/strong>:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Per Isdal on Norra ps\u00fchholoog ja ps\u00fchhoterapeut, raamatu \u201eAitamise hind<\/a>\u201c autor ja abistavate erialade esindajate inspireerimiseks m\u00f5eldud konverentsi “Aitamise hind” peaesineja<\/a>.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\nUuri l\u00e4hemalt!<\/h2>\n\n\n\n