Leidub neid, kellele muutunud t\u00f6\u00f6korraldus sobibki paremini kui varasem esmasp\u00e4evast reedeni kellast kellani t\u00f6\u00f6tamine. Loomulikult on palju ka neid, kellel on keeruline hoida kodust v\u00f5i osaliselt distantsilt t\u00f6\u00f6tades lahus t\u00f6\u00f6- ja eraelu. V\u00e4idetakse, et vaimselt pole inimesed kunagi varem niiv\u00f5rd palju oma ajast t\u00f6\u00f6m\u00f5tetega veetnud kui praegusel ajaperioodil. Kuidas toime tulla maailmas, kus n\u00e4ib minevikku j\u00e4\u00e4nud 1817. aastal Suurbritannia ettev\u00f5tja ja filosoofi Robert Oweni s\u00f5nastatud ajakasutuse tasakaalureegel: 8 tundi t\u00f6\u00f6tamiseks, 8 tundi iseendale (oma hobidega tegelemiseks, pere ja s\u00f5pradega ajaveetmiseks) ning 8 tundi magamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Igasugune juhtimine, sealhulgas ajajuhtimine, algab enesejuhtimisest ning selge on see, et enesejuhtimisoskuste valdamine on praegusel ajal h\u00e4davajalikum kui kunagi varem. J\u00e4rgnevalt jagan soovitusi superviisori ja coach\u2019ina, olles seejuures veel hiljuti olnud juhipositsioonis ja pidanud toetama oma distantsilt t\u00f6\u00f6tavat meeskonda kaugt\u00f6\u00f6 ilus ja valus.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige olulisem on hoida m\u00f5tteviisi, et on asju, mis alluvad meie soovile ja tahtele ning on neid, mida me kuidagi m\u00f5jutada ei saa.<\/p>\n\n\n\n
Seega pole m\u00f5istlik muretseda nende asjade p\u00e4rast, mida me niikuinii muuta ei saa. Mind ennast on \u00e4revatel aegadel aidanud see meelerahu palve: \u201eAnna mulle j\u00f5udu aktsepteerida seda, mida ma muuta ei saa, julgust muuta seda, mida ma saan ning tarkust nende kahe vahel vahet teha.\u201d Tihti l\u00e4heb see inimestel segi ja asi l\u00f5peb hoopis sellega, et kurname endid sedav\u00f5rd \u00e4ra muretsemisega asjade p\u00e4rast, mille m\u00f5jutamine tegelikult ei ole meie v\u00f5imuses ning kaotame vaimse kurnatuse tagaj\u00e4rjel l\u00f5puks v\u00f5ime teha neid asju, mida me saame ja peaksimegi tegema.<\/p>\n\n\n\n
Olukorra v\u00f5tmine sellisena, nagu see parasjagu on, ei puudu ta ainu\u00fcksi v\u00e4lisest keskkonnast tulenevat, vaid on vajalik sama h\u00e4sti ka meie endi p\u00f5hjustatud olukordades. Alati ei l\u00e4he asjad nii nagu oleksime soovinud. Mulle v\u00e4ga meeldib termin \u201eeneses\u00f5bralikkus\u201d, mida paljud peaksid \u00f5ppima, et mitte olla eba\u00f5nnestumiste v\u00f5i eksimuste korral endaga \u00fclem\u00e4\u00e4ra kriitiline. Muuta saab olemasolevat hetke ja tulevikku, mitte aga m\u00f6\u00f6dunut. Seega kinnij\u00e4\u00e4mine eneses\u00fc\u00fcdistamisse v\u00f5i veel hullem, v\u00e4lise s\u00fc\u00fcdlase otsimisse, ei ole kuidagi konstruktiivne ega edasiviiv k\u00e4itumine.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4htis on endas kujundada positiivset ja avatud meelt k\u00f5ige uue suhtes, sest viimased aastad on meile pidevalt andnud t\u00f5estust selle kohta, et ainus asi, mis on kindel, on see, et mitte miski pole kindel ega p\u00fcsiv. Alal\u00f5pmata toimuvad muutused v\u00f5i siis oleme ise sunnitud midagi muutma, et kohaneda paremini v\u00e4liste oludega. \u00dcks viis, kuidas harjutada toimetulekut pidevalt muutuvate olude ja \u00fcmberkorraldustega, on proovida ise teha oma igap\u00e4evaseid tegevusi uutmoodi. Meie k\u00e4itumine on paljuski automaatne ja igasugune k\u00e4itumismustrite muutmine m\u00f5jub v\u00e4rskendavalt: \u00e4rka n\u00e4iteks tund aega varem v\u00f5i l\u00f5peta t\u00f6\u00f6p\u00e4ev harjumusp\u00e4rasest varem, eriti kui on kalduvus \u00fcletunde teha. Asenda v\u00f5imaluse korral kodukontor m\u00f5ne inspireerivama asukohaga, s\u00f6\u00f6 l\u00f5unaks midagi erilist jne. Kusjuures, mida kiirem t\u00f6\u00f6l on, seda vajalikumad on regulaarsed t\u00f6\u00f6pausid. Praktikas tehakse tihti vastupidi \u2013 kiirel ajal unustatakse isegi s\u00f6\u00f6mine.<\/p>\n\n\n\n
Viidates taas m\u00f6\u00f6dunud kahele aastale saime kinnitust selle kohta, et ka k\u00f5ige ekstreemsemates oludes on elu alati edasi l\u00e4inud ning miski, mida esialgu kartsime, on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes osutunud meile kasulikuks ning tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da. K\u00f5ige suurem muutus v\u00f5ib-olla ongi see, et elu on v\u00e4ga palju kolinud internetti ja peaaegu k\u00f5ike saab teha virtuaalselt. Me ei pea ilm tingimata igaks kohtumiseks, koosolekuks, l\u00e4hetuseks kohale minema \u2212 m\u00f5nikord on veebi kaudu seda teha palju mugavam ja ajas\u00e4\u00e4stlikum.<\/p>\n\n\n\n
Kolmandaks \u00e4ra unusta, et ajaressurss on piiratud ning t\u00e4htis on oskus (eriti kodus t\u00f6\u00f6tades v\u00f5i iseenda t\u00f6\u00f6andjana) kasutada seda v\u00f5imalikult sihip\u00e4raselt ja tegeleda kaugemas perspektiivis oluliste asjadega. Sageli arvame ekslikult, et meie ajakasutus s\u00f5ltub kellestki teisest (klientidest, t\u00f6\u00f6andjast), ent kui n\u00e4iteks tegeleme t\u00f6\u00f6ajal isiklike asjadega ja tunneme \u00f5htul s\u00fc\u00fcmepiinu tegemata t\u00f6\u00f6asjade p\u00e4rast ning istume kella seitsmeni t\u00f6\u00f6arvuti taga, siis p\u00f5hjus on meie oskamatuses t\u00f6\u00f6- ja eraelu lahus hoida, mitte milleski muus ega kelleski teises. Teisis\u00f5nu, kui me keskendume t\u00f6\u00f6ajal t\u00f6\u00f6le, siis saame rahus nautida t\u00f6\u00f6v\u00e4list aega.<\/p>\n\n\n\n
Kurnatust tekitavad ka hiigelpikad tegevuste nimekirjad, kus sageli on kirjas ka k\u00f5ige v\u00e4iksemad ja v\u00e4hem t\u00e4htsad asjad. Eriti on kalduvus seda teha enda suhtes v\u00e4ga n\u00f5udlikel inimestel. Mida pikem on tegemist vajavate \u00fclesannete nimekiri, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et midagi j\u00e4\u00e4b sellest p\u00e4eva l\u00f5puks tegemata. Kui veel v\u00f5tta arvesse muutlikud olud, mis toovad endaga alati kaasa ootamatuid t\u00f6\u00f6kohustusi, siis j\u00e4\u00e4vadki pikad ja j\u00e4igad nimekirjad vaid paberile. Tulemuseks on stress, mida tekitab teadmine, et kogu aeg on veel midagi teha. Rahulolu tagab aga just l\u00f5petatuse tunne.<\/p>\n\n\n\n
Paljud ei saa \u00f5htul m\u00f5tteid t\u00f6\u00f6st eemale, vaid muretsevad k\u00f5igi tegemata j\u00e4\u00e4nud asjade p\u00e4rast. Kui k\u00fcsida endalt, kas perest eemal viibitud \u00f5htu ja magamata \u00f6\u00f6 kuidagi olukorda muudab, siis t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00f5uab ka k\u00f5ige suurem muretseja t\u00f5demuseni, et targem oleks olnud t\u00f6\u00f6p\u00e4eva \u00f5htut oma meeli puhates veeta. Seega piirdu vaid k\u00f5ige olulisemate eesm\u00e4rkidega, sest nii v\u00f5i teisiti tuleb t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul ootamatuid tegevusi.<\/p>\n\n\n\n
Stressirohketes olukordades soovitan kasutada enesem\u00f5jutamistehnikat, mis aitab t\u00f6\u00f6m\u00f5tteid ootele panna ja p\u00e4rineb ps\u00fchhodraamast. See on tegevusliku grupit\u00f6\u00f6 meetod, mis kasutab teatrialaseid m\u00f5isteid (roll, rollivahetus, lava jms) ning draamavormi inimloomuse ja inimsuhete uurimiseks, anal\u00fc\u00fcsimiseks ja lahendamiseks, ent selle tehnikaid saab kasutada ka iseseisvalt. Fookuses on spontaansuse ja loovuse arendamine, et innustada leidma uusi lahendusi korduvates k\u00e4itumismustrites ja tegutsema adekvaatselt uutes olu kordades.<\/p>\n\n\n\n
Vaja l\u00e4heb paberit ja kirjutusvahendit, kahte tooli ja omaette olemise ruumi v\u00f5imalusega ringi liikuda. Oma mure aja perspektiivi asetamise tehnika toimib selliselt, et esmalt tuleb leida ruumis koht, mis k\u00f5ige rohkem iseloomustab praegust olukorda. Seal v\u00f5iks olla v\u00f5imalikult eba mugav istuda. Kui oled selle koha tooliga t\u00e4histanud, siis istu sellele ja keskendu k\u00f5ikide oma meeltega vaevavale situatsioonile v\u00f5i h\u00e4irivale t\u00f6\u00f6m\u00f5ttele. M\u00f5tle, kus sa parasjagu oma eluga oled; nendele tunnetele, mis sind valdavad; inimestele, kes sind \u00fcmbritsevad. \u00dctle k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega v\u00e4lja k\u00f5ik, mis sind h\u00e4irib.<\/p>\n\n\n\n
Oleme ise k\u00f5ige suuremad eksperdid oma elus.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n
Kui oled h\u00e4irivat olukorda piisavalt kogenud, siis k\u00e4i korra ruumis ringi ja kuju ta endale ette m\u00f5ni lemmikpaik ja t\u00e4hista see teise tooliga. Visualiseeri kohta, kus sa oled; mida sa enda \u00fcmber n\u00e4ed, mida tunned jne. Tegu v\u00f5iks olla mugava ja m\u00f5nusa kohaga, eriti hea oleks, kui sealt avaneb ilus vaade \u00f5ue v\u00f5i m\u00f5nele ruumis asetsevale \u00e4gedale maalile. Seej\u00e4rel vaata sealt distantsilt tagasi esimese tooli poole, millega sa t\u00e4histasid sind vaevavat olukorda. Anna endale \u00fcks soovitus sealt tuleviku perspektiivist ja pane see paberile kirja. Siis istu tagasi esimesele toolile ja loe see soovitus endale k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega ette. Reflekteeri, mida sa seda kuuldes tunned; millisena sa oma praegust olukorda n\u00e4ed ja mis on vahepeal muutunud? Selline rollivahetus iseendaga erinevatel ajaperioodidel annab kindlasti leevendust, sest oleme ju ise k\u00f5ige suure madeksperdid oma elus.<\/p>\n\n\n\n
Supervisioon kui lahendus t\u00f6\u00f6muredele<\/h2>\n\n\n\n
Viimased aastad on suurendanud eestlas tele juba niigi loomuomast individuaal sust. Alternatiivne sekkumisviis enesejuhtimise ja endaga toimetuleku tehnikatele on r\u00e4\u00e4kida kellegi neutraalse isikuga, kes aitab k\u00e4sitleda t\u00f6\u00f6alaseid ja klientidega seotud situatsioone. On levinud arvamus, et t\u00f6\u00f6murede kasvamise korral on ainus lahendus ps\u00fchholoogi poole p\u00f6\u00f6rdumine, ent v\u00e4he teatakse supervisioonist kui \u00fchest n\u00f5ustamisviisist, mille fookuses on just k\u00f5ik t\u00f6\u00f6ga seotud k\u00fcsimused. Arvestades, et t\u00f6\u00f6 juures on meie m\u00f5tted n\u00fc\u00fcd veelgi suurema osa p\u00e4evast, siis t\u00f6\u00f6mured on igati m\u00f5istetavad.<\/p>\n\n\n\n
Algselt peamiselt teiste inimestega t\u00f6\u00f6 tavatele professionaalidele (meditsiini-, tervishoiu-, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad jt, \u00f5petajad, terapeudid, n\u00f5ustajad) suunatud t\u00f6\u00f6n\u00f5ustamine on \u00f5nneks \u00fcha rohkem leidnud kasutamist ka \u00e4rivaldkonnas, eriti alates 2020. aastast, mil elame \u00fchest kriisist teise ning t\u00f6\u00f6tajate vaimse tervise toetamine on t\u00f6\u00f6andjate uus v\u00e4ljakutse. <\/p>\n\n\n\n
Oma t\u00f6\u00f6 reflekteerimine, s.o anal\u00fc\u00fcsi mine, kuidas ma t\u00f6\u00f6tajana oma t\u00f6\u00f6d teen, mismoodi suhtlen kolleegide ja klientidega, millised on minu harjumusp\u00e4rased k\u00e4itumis- ja reageerimisviisid \u2212 k\u00f5ik need on puhtalt supervisiooni teemad.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5ppeesm\u00e4rk on kliendile kvaliteetse teenuse osutamine, mis on v\u00f5imalik vaid siis, kui t\u00f6\u00f6tajad on motiveeritud, eriala selt p\u00e4devad ja t\u00f6\u00f6ga rahulolevad. \u00dche organisatsiooni t\u00f6\u00f6tajatele on v\u00f5imalik supervisioone teha nii individuaalselt, meeskondade p\u00f5hiselt kui ka grupiviisiliselt.<\/p>\n\n\n\n
Grupiviisilise supervisiooni puhul on tegu sama t\u00f6\u00f6d tegevate spetsialistide grupiga, keda \u00fchendavad samasugused mured. \u00dche inimese probleemile \u00fchiselt lahenduse leidmise k\u00e4igus saavad leevendust oma muredele ning leiavad uusi l\u00e4henemisviise ka teised grupisupervisioonis osalejad.<\/p>\n\n\n\n
Soovitused enesejuhtimiseks<\/h2>\n\n\n\n
\u2022 Suuna oma t\u00e4helepanu alati sellele, mis allub sinu kontrollile.
\u2022 V\u00f5ta pidevaid muutusi uue paratamatu reaalsusena.
\u2022 Kasuta oma ajaressurssi sihip\u00e4raselt vaid t\u00f5eliselt olulistele asjadele.
\u2022 Juhul kui vajad konsultatsiooni, siis alusta supervisioonist.<\/h4>\n\n\n\n