Kuidas toime tulla m\u00f5tte-, tunde- ja tahtebarj\u00e4\u00e4riga?<\/h1>\n\n\n\n

Arengut ja \u00f5ppimist v\u00f5ib takistada m\u00f5tte-, tunde- ja tahtebarj\u00e4\u00e4r. Mis need on ja kuidas neid \u00fcletada?<\/h2>\n\n\n\n

Silmitsi m\u00f5ttebarj\u00e4\u00e4riga<\/h3>\n\n\n\n

Kaks n\u00e4iliselt vastuolulist, kuid tegelikult \u00fcksteist t\u00e4iendavat m\u00f5tteviisi<\/strong> on divergentne<\/strong><\/em> m\u00f5tlemine<\/strong> (ehk lahknev<\/strong> m\u00f5tlemine<\/strong>) ja konvergentne<\/strong><\/em> m\u00f5tlemine<\/strong> (ehk koondav<\/strong> m\u00f5tlemine<\/strong>). <\/p>\n\n\n\n

Divergentne m\u00f5tlemine on m\u00f5tlemine, mis:<\/p>\n\n\n\n

\n
• toob kaasa uute ideede ja ebatavaliste lahenduste tekkimise, pakkudes probleemile rohkem kui \u00fchte lahendust;<\/li>\n\n\n\n
• on k\u00f5ige sagedamini seotud loovusega. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

  Konvergentne m\u00f5tlemine l\u00e4heneb probleemile lahenduste otsimisele eeldusel, et on ainult \u00fcks \u00f5ige lahendus v\u00f5i vastus. <\/p>\n\n\n\n

  Erinevate \u00fclesannete lahendamine eeldab oskust kasutada m\u00f5lemat tegelikult k\u00f5igile inimestele omast m\u00f5tteviisi<\/strong>, kuid sageli on t\u00e4iskasvanul kujunenud v\u00e4lja eelistus, mida rakendatakse alateadlikult. <\/p>\n\n\n\n

  \n

  \u00dcks esimesi samme m\u00f5ttebarj\u00e4\u00e4riga toimetulekul on \u00f5ppida m\u00e4rkama \u00fchek\u00fclgsust v\u00f5i v\u00e4ga eelistatud m\u00f5tteviisi. <\/strong><\/p>\nCoenraad<\/strong><\/strong> Van Houten<\/strong><\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

  M\u00f5tlemisbarj\u00e4\u00e4ri \u00fcletamise tulemusena kujuneb inimeses austus maailma ja teiste inimeste vastu, olles samas p\u00fchendunud ja teadvustades oma v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n\n\n\n

  T\u00f5husad viisid, kuidas luua inimesele v\u00f5imalus oma m\u00f5tlemisharjumuste teadvustamiseks ja m\u00f5ttebarj\u00e4\u00e4riga t\u00f6\u00f6tamiseks:<\/p>\n\n\n\n

  \n
  • julgustada neid ise k\u00fcsimusi esitama ja olema proaktiivne, see t\u00e4hendab uurima asjade olemust ning mitte olema passiivne uute teadmiste vastuv\u00f5tja;<\/li>\n\n\n\n
  • kasutama erinevaid meeli, s.o n\u00e4gemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ning kompimismeelt aktiveerivaid harjutusi ja tegevusi, et inimene ise j\u00f5uaks j\u00e4reldusteni ja uute teadmisteni;<\/li>\n\n\n\n
  • suunama reflekteerima<\/a>, kuidas ta m\u00f5tleb, s.o anal\u00fc\u00fcsida oma m\u00f5tlemisprotsessi \u00fchelt poolt selliselt, et kuidas loogiliselt m\u00f5eldes samm-sammult tulemusi saavutada ja teisalt kuidas oma intuitiivset taju kasutada ja \u00f5ppida usaldama seda spontaanset, loovat m\u00f5tteviisi<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Silmitsi tundebarj\u00e4\u00e4riga<\/h3>\n\n\n\n

    Emotsionaalne<\/strong> barj\u00e4\u00e4r<\/strong> viitab vastupanule<\/a>, mis avaldub meie tunnetes<\/strong>. See ei ole reaktsioon v\u00e4lismaailmale, vaid millelegi inimese sees. <\/p>\n\n\n\n

    T\u00f5husad viisid, kuidas luua inimesele v\u00f5imalus oma tundebarj\u00e4\u00e4riga tegeleda:<\/p>\n\n\n\n

    \n
    • aidata aktsepteerida tekkinud tundeid;<\/li>\n\n\n\n
    • anda neile nimi (Peaasi.ee j\u00e4rgi: viha, hirm<\/strong>, vastikus, \u00fcllatus, r\u00f5\u00f5m, kurbus);<\/li>\n\n\n\n
    • suunata inimene reflekteerima<\/a>, mis neid tundeid tekitab (“Miks ma nii tunnen?”).<\/li>\n\n\n\n
    • luua s\u00f5bralik, empaatiline ja toetav \u00f5hkkond. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      <\/p>\n\n\n\n

      Enda emotsionaalse barj\u00e4\u00e4riga toimetulemine annab inimesele:<\/p>\n\n\n\n

      \n
      • parema eneseteadvuse ja enesem\u00f5istmise;<\/li>\n\n\n\n
      • sisemise isikliku k\u00fcpsuse ja teadmise, et tema emotsioonidel on kognitiivsetes ehk tunnetuslikes protsessides ning \u00f5ppimises v\u00e4ga oluline roll;<\/li>\n\n\n\n
      • v\u00f5imaluse \u00fcletada isiklikke piiranguid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

        <\/p>\n\n\n\n

        Silmitsi tahtebarj\u00e4\u00e4riga<\/h3>\n\n\n\n

        Tahtebarj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hitunnus on \u00e4revus<\/strong>, mis eksisteerib inimese sees varjatud kujul. See on midagi inimese ja maailma vahel. Inimese Mina<\/em> tahab maailmas midagi muuta: v\u00e4ljendada, \u00fcmber kujundada, teostada ja selles kohtab ta tahtega seotud vastupanu<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

        Tahtebarj\u00e4\u00e4r avaldub inimeses:<\/p>\n\n\n\n

        \n
        • \u00f5ppimistahte puudumisena, <\/li>\n\n\n\n
        • iseseisvuse puudumisena, <\/li>\n\n\n\n
        • raskuste tekkides allaandmisena;<\/li>\n\n\n\n
        • k\u00f5rvalseisjana, kes ei ole hea meelega millelegi p\u00fchenduma.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

          Tahtebarj\u00e4\u00e4ri taustal on \u00e4revus<\/strong> ja hirm<\/strong> elu, muutuste ning tuleviku ees. \u00c4revus aeglustab aktiivsust, viib automaatse tegevuseni, millesse isiklikuks ja professionaalseks arenguks ning kohanemiseks vajalikud kognitiivsed protsessid ei ole piisavalt kaasatud. <\/p>\n\n\n\n

          T\u00f5husad viisid, kuidas luua inimesele v\u00f5imalus oma isikliku tahtega tegeleda:<\/p>\n\n\n\n

          \n
          • tegevused, mis v\u00f5imaldavad loovat enesev\u00e4ljendust ja seel\u00e4bi \u00e4ratavad \u00f5ppija spontaanset loovust;<\/li>\n\n\n\n
          • \u00fclesanded, mis on kavandatud nii, et poleks kindlat etteantud tulemust;<\/li>\n\n\n\n
          • meeskonnat\u00f6\u00f6 tegemise vajadus, mis seisneb selles, et parima tulemuseni j\u00f5udmiseks on vaja teha koost\u00f6\u00f6 teiste inimestega;<\/li>\n\n\n\n
          • tagasiside saamine ja andmine.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

            <\/p>\n\n\n\n

            Kokkuv\u00f5te<\/h4>\n\n\n\n

            Olgu tegu coachingu<\/a> v\u00f5i supervisiooni<\/a> sessiooniga v\u00f5i hoopiski \u00f5ppeprotsessiga<\/a>, siis kui kesksel kohal on \u00f5ppimine<\/strong>, isiklik<\/strong> v\u00f5i professionaalne<\/strong> areng<\/strong>, mis eeldab toimetulekut muutusega, siis k\u00f5ige t\u00e4htsam on osata inimest v\u00f5i tervet meeskonda toetada nende kolme barj\u00e4\u00e4riga tegelemisel. Alustada tuleb sellest, et \u00e4ra m\u00e4\u00e4ratleda, milline barj\u00e4\u00e4r on konkreetses olukorras k\u00f5ige teravam. Teisis\u00f5nu, mis tekitab vastupanu – on see tulenev m\u00f5ttebarj\u00e4\u00e4rist<\/strong>, tundebarj\u00e4\u00e4rist<\/strong> v\u00f5i tahtebarj\u00e4\u00e4rist<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n

            <\/p>\n\n\n\n

            Uuri l\u00e4hemalt! <\/h2>\n\n\n\n