Ps\u00fchhodraama kui grupit\u00f6\u00f6 meetodi v\u00f5lu seisneb grupitarkuses.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast avaringi, kui iga supervisioonis osaleja on saanud r\u00e4\u00e4kida oma murest, probleemist v\u00f5i v\u00e4ljakutsest, millele ta on tulnud lahendust otsima, valitakse protagonist ehk peategelane, jutustaja. See on \u00fcks osaleja, kelle teemaga t\u00f6\u00f6tama hakatakse. Kui n\u00e4iteks k\u00f5igil kasvatajatel on mure \u00fche ja sama lapse k\u00e4itumise p\u00e4rast, siis valitakse uuritava juhtumi peategelane nende hulgast.<\/p>\n\n\n\n
Selleks et tuua konkreetne episood lavale (lavaks on ruumi kindel osa), istun superviisorina, kes t\u00e4itab ka lavastaja rolli, koos peategelasega teistest natuke eraldi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud istuvad poolkaares pealtvaatajatena. Palun peategelasel esmalt natukene r\u00e4\u00e4kida juhtunust ja siis esitan t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks, kes on selle juhtumiga seotud osalised. Niipea, kui peategelane on esimese osalise v\u00e4lja pakkunud, palun tal valida grupi \u00fche liikme selle osalise rolli. Seej\u00e4rel palun valida ruumis koht, kus see inimene asetseks, kui ta oleks siin. Valida saab ka abiminasid ehk osalejaid, kes v\u00f5tavad \u00fcle peategelase enda rolli, kui tekib vajadus temaga rolli vahetada.<\/p>\n\n\n\n
Esimest korda vahetab peategelane rolli abiminaga nii, et abimina j\u00e4\u00e4b seisma sinna, kus eelnevalt oli jutustaja ja too v\u00f5tab omakorda vastasrolli. Teen temaga l\u00fchikese intervjuu, esitades lihtsaid k\u00fcsimusi nime, vanuse jms kohta, mis aitab rolli sisse elada. Siis uurin, kuidas peategelane n\u00e4eb olukorda vastasrollis. Abimina tuleb m\u00e4ngu vaid selleks, et korrata olulisi lauseid.<\/p>\n\n\n\n
Olgu siinkohal kummutatud m\u00fc\u00fct, justkui oleks ps\u00fchhodraama teatritegemine. Grupiliikmete valimine rollidesse toob alati kaasa \u00e4revust. \u00d6eldakse, et \u201eMina k\u00fcll n\u00e4idelda ei oska!\u201c v\u00f5i \u201eOle sina, sest sul tuleb palju paremini v\u00e4lja!\u201c \u00dcks levinumaid m\u00fc\u00fcte ps\u00fchhodraama meetodiga seoses on, justkui oleks selleks vaja head n\u00e4itlemisoskust. Tegelikult on olulised s\u00f5numid: see, mida \u00f6eldakse ja kuidas seda tajutakse. Seega on abiminade roll korrata peategelase olulisemaid m\u00f5tteid. Mida l\u00fchemalt ja konkreetsemalt, seda m\u00f5jusam.<\/p>\n\n\n\n
Ps\u00fchhodraama superviisorina r\u00f5hutan alati, et oluline ei ole matkida h\u00e4\u00e4lt, kehahoiakut v\u00f5i \u017eeste, k\u00fcll aga aitab see rolli sisseelamisel. Nagu nimetuski \u00fctleb, on tegemist abiminaga. Kui abimina rollis korrata teise inimese m\u00f5nd m\u00f5tet, siis tegelikult pole palju vaja, sest enamasti inimene ise teab oma asju ja vajab lihtsalt v\u00f5imalust iseennast k\u00f5rvalt kuulda ja n\u00e4ha. See ongi abimina roll.<\/p>\n\n\n\n
Mulle tuleb siinkohal meelde \u00fche kasvataja refleksioon rollis kogetule, et tema kui kasvataja k\u00e4itumine oli t\u00fc\u00fctu lapse silmade kaudu vaadatuna. K\u00fcsisin seepeale, miks ta siis j\u00e4rjepidevalt k\u00e4itus n\u00f5nda, et see lapsele ei sobinud ega andnud ka soovitud tulemust. Ta vastas, et ei oskavat teistmoodi, ent rollivahetuse jooksul kogetu andis talle m\u00f5tteid, kuidas oma k\u00e4itumist lapsega muuta nii, et see ei oleks t\u00fc\u00fctu.<\/p>\n\n\n\n
Lahenduseni j\u00f5utakse kogemuse kaudu<\/h3>\n\n\n\n
Ps\u00fchhodraama kui grupit\u00f6\u00f6 meetodi v\u00f5lu seisneb grupitarkuses. M\u00f5nes keerulises olukorras, kus kasvataja enda m\u00f5istus on otsakorral, aitavad kolleegid v\u00e4lja oma ideedega. Seda nimetatakse rollitreeninguks. Peategelane v\u00f5tab lapse rolli ja teised kasvatajad proovivad kordam\u00f6\u00f6da erinevaid v\u00f5tteid. Refleksiooniringis jagab loo esitaja oma kogemust, mis t\u00f6\u00f6tas, mis ei t\u00f6\u00f6tanud, ja toob v\u00e4lja, mida ta kavatseb edaspidi kasutada rollis kogetu p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n
Samas t\u00f6\u00f6kollektiivis t\u00f6\u00f6tades on igal grupisupervisioonis osalejal oma arusaam k\u00f5ne all olevast olukorrast v\u00f5i inimestest. Jagamisring p\u00e4rast m\u00f5ne konkreetse episoodi lavaletoomist annab lisandv\u00e4\u00e4rtust t\u00e4nu uutele vaatenurkadele. M\u00f5nikord piisab ka kogemuse jagamisest. Sellest, kuidas \u00fchel kasvatajal \u00f5nnestub m\u00f5nes keerulises olukorras edukalt hakkama saada, \u00f5pivad teised ka ja vastupidi: kellegi teise loosse s\u00fcvenedes saab iga\u00fcks teha enda jaoks olulisi j\u00e4reldusi ja avastada midagi t\u00e4iesti uut.<\/p>\n\n\n\n
Meie k\u00e4itumist m\u00f5jutavad paljuski uskumused ja hoiakud. Ps\u00fchhodraama aitab muuta just nimelt seda tasandit. N\u00e4iteks \u00fches asenduskodus muutis olukorra v\u00e4ga keeruliseks uute laste tulek, mis iseenesest on v\u00e4ga tavap\u00e4rane, sest on kindel arv kohti. Kui osa lapsi astuvad iseseisvasse ellu, j\u00e4\u00e4vad kohad uutele lastele vabaks. Iga muutus aga on keeruline, sest l\u00f5hub \u00e4ra harjumusp\u00e4rase turvalise olustiku ja toob kaasa palju stressi.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige olulisem ongi ise j\u00f5uda lahendusteni, n\u00e4hes k\u00f5rvalt end otseselt puudutavaid olukordi ja kasutades vastasrollis saadud kogemust.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Asenduskodu peremajas olid kasvatajad endale sisendanud, et tegu on ajutise olukorraga ja keeldusid uute oludega kohanemast. Suur oli minu r\u00f5\u00f5m, kui m\u00f5ne supervisiooniga j\u00f5udsime laste m\u00f5istmiseni, mis t\u00f5i kaasa ka hoiakute muutuse. Olukorra ja eelk\u00f5ige selle p\u00fcsivuse tunnistamine aitas kasvatajatel leppida ja hakata n\u00e4gema uusi lahendusi. Rollivahetused supervisioonides aitasid neil leida uusi k\u00e4itumisviise, et saada olukord kontrolli alla ja kujundada harjumusp\u00e4rane \u00f5hkkond peremajas.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige olulisem ongi ise j\u00f5uda lahendusteni, n\u00e4hes k\u00f5rvalt end otseselt puudutavaid olukordi ja kasutades vastasrollis saadud kogemust. Tihti r\u00e4\u00e4gitakse vajadusest asetada end teise inimese kingadesse, ent tegelikult ei kujuta me siiski ette, mida teine inimene v\u00f5ib tunda. Sestap ei soovitata kasutada lauset \u201eMa tean, mida sa tunned!\u201c, sest inimesed on erinevad, reageerinud on teistsugused ja me ei saa kunagi p\u00e4ris t\u00e4pselt kogeda seda, mida tunneb v\u00f5i m\u00f5tleb teine inimene. K\u00f5ige ligil\u00e4hedasem viis seda teha, on elada sisse teise inimese rolli ja siis kogeda konkreetses situatsioonis, kuidas see v\u00f5ib talle paista, kui peategelane ise on hoopis oma keerulise loo osalise rollis ja m\u00f5ni grupiliikmetest tema enda rollis.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Loe l\u00e4hemalt ps\u00fchhodraama meetodi kasutamisest supervisioonis.<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Uuri l\u00e4hemalt!<\/h2>\n\n\n\n