“Juhtidel on v\u00e4ga suur roll organisatsioonikultuuri kujundamisel. Nii s\u00f5ltub konkreetse haridusasutuse t\u00f6\u00f6tajate supervisiooni kogemus kooli v\u00f5i lasteaia juhi isiklikust kokkupuutest supervisiooniga ja tema meelestatusest – kuiv\u00f5rd kasulikuks peab ta supervisiooni kui teenust. Raha on alati liiga v\u00e4he, seega on see valikute k\u00fcsimus, kas kasutada personali arendamiseks <\/a>m\u00f5eldud koolitusraha kas harjumusp\u00e4raselt t\u00f6\u00f6tajate koolitustele saatmiseks ja sisekoolituste tellimiseks v\u00f5i otsustada kaasaegsemate arengumeetodiete nagu coaching ja supervisioon kasuks.” teab Allan Kaljakin<\/strong> enda isiklikust kogemusest haridusasutuse juhina.<\/p>\n\n\n\n “Tuginedes minu kogemusele haridusasutuste – k\u00f5igepealt lasteaeda meeskondade superviisorina, tegelesime supervisioonis \u00f5petaja enesejuhtimisega, raskete v\u00e4ljakutsetega, mis olid seotud lapsevanematega ja \u00f5petajate omavaheliste suhetega ning \u00fcksteise toetamisega.” r\u00e4\u00e4gib Viktoria Saat<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n “Aga ka selline v\u00f5rgustikut\u00f6\u00f6, kus tuleb erinevaid spetsialiste kaasata ja \u00fcheskoos leida lahendusi n\u00e4iteks lastega seotud k\u00fcsimustele. Tegelikult on ju \u00f5petaja v\u00e4ga tark, kogenud ja elutark lisaks sellele, et tal on v\u00e4ga p\u00f5hjalik haridus, ent kui me oleme asja sees, siis jookseb ikka juhe m\u00f5nikord kokku ja on vaja v\u00e4list tuge – sellist m\u00f5ttepartnerit, kes aitab olukorraga toime tulla ja leida alternatiivseid lahendusi.” lisab Viktoria Saat.<\/p>\n\n\n\n Sellest tulenevalt toob ta v\u00e4lja, et “\u00d5petajatel on suur kalduvus l\u00e4bip\u00f5lemisele, sest \u00fchiskonna ootused ja n\u00f5udmised \u00f5petajatele on k\u00f5rged: \u00f5petaja peab teadma, oskama. See sundus k\u00f5ike teada ja osata ajab \u00f5petajad l\u00f5ksu. Aitab see, kui \u00f5petaja meenutab endale oma sisemist last, kes on sellisele k\u00f5iketeadjale eksperdile vastand – mitteteadja, kellel on uudishimu, julgus mitte teada ja avastada, abi paluda ning vajadusel \u00f6elda “Stopp!”. \u00d6elda, et “Ka mina vajan aega taastumiseks!”. Tihti vajab just sellest l\u00f5ksust v\u00e4lja saamiseks abi ja et v\u00e4ltida l\u00e4bip\u00f5lemist. <\/p>\n\n\n\n Allan Kaljakin \u00fctleb, et \u00fcks \u00f5petaja rollidest on olla juht – grupijuht ja teistele inimestele (\u00f5petaja puhul \u00f5pilastele) juhiks olemise eelduseks on head enesejuhtimise oskused. Viktoria Saat t\u00e4iendab, et omaette suur oskus on v\u00f5tta endale pause – neid nautida ja kasutada taastumiseks, reflekteerimiseks<\/a> ja alles siis vaadata, kuidas edasi liikuda v\u00f5i mis suunas edasi minna.<\/p>\n\n\n\n Viktoria Saat \u00fctleb, et k\u00f5ige olulisem on hoiak, et “k\u00f5ik on okei – k\u00f5ik reaktsioonid, k\u00f5ik olukorrad, k\u00f5ik minu tunded ja isegi siis, kui ma ei m\u00f5ista v\u00f5i ei saa aru, miks need tekivad.” Sageli tekib inimestel hoopiski s\u00fc\u00fctunne v\u00f5i et “mina pean ju oskama, mina pean olema olemas olema, eriti juhina, \u00f5petajana, aga ka lapsevanemana. K\u00f5ige olulisem ongi olla enda reaktsioonide suhtes olla avatud ja neid uurida \u00f5ppijana, mitte ilmtingimata soovida kohe “\u00e4ra parandada”. K\u00fcsimus on selles, kuidas kaasata juhina \u00f5petajaid; \u00f5petajana \u00f5pilasi, et \u00fcheskoos otsida lahendusi mitte v\u00f5tta seda andja rolli – et \u00f5petaja ei ole ainult see, kes annab midagi pidevalt.”<\/p>\n\n\n\n Kasvab see, kuhu paistab, p\u00e4ike, kasvab seal, kus paistab p\u00e4ike, kus on kui ta, mida me kastame.<\/p>Viktoria Saat<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “\u00dcks asi, mis mul kohe esimesena p\u00e4he tuleb, on \u00fchise arusaama kujundamine. Kes me oleme, miks me siin oleme ja kuhu me teel oleme. Mina olen pigem ise h\u00e4sti visiooni usku. Kui me teame l\u00f5ppeesm\u00e4rki, siis ka igap\u00e4evavirvarris on lihtsam otsustada, kas see on see, mis vajab praegu meie t\u00e4helepanu v\u00f5i mitte. Suhete teemat ma juba mainisin. Ja kindlasti aitab supervisioon , kus on siis erinevad t\u00f6\u00f6situatsioonid \u00f5pilastega, teiste \u00f5petajatega ja juhtkonna liikmetega. Ja ka lapsevanematega, ” r\u00e4\u00e4kis Allan Kaljakin.<\/p>\n\n\n\n “Kui mina tulen enda kogemuse juurde, et mis teemadega ma olen tegelenud, siis t\u00f5esti on \u00fcks teema \u00f5petaja individuaalne toetamine, \u00f5petaja individuaalne supervisioon kus tal on v\u00f5imalik teadvustada, reflekteerida, leida mingisugust lahendust,” lisas Viktori Saat.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\nMillistes olukordades on supervisioonist abi?<\/h3>\n\n\n\n
Millised on head refleksiooni ja enesejuhtimise tehnikad?<\/h3>\n\n\n\n
Millised on igap\u00e4evased olukorrad, kus supervisioon saab aidata?<\/h3>\n\n\n\n