Kohtumine<\/strong> (inglise keeles “encounter<\/em>“) on ps\u00fchhodraama<\/a> \u00fcks keskseid m\u00f5isteid. Kohtuda on v\u00f5imalik:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik need on v\u00e4ga erinevad ja samas ps\u00fchhodramaatilises m\u00f5ttes on need nimetatud kohtumiste viisid k\u00f5ik j\u00e4llegi v\u00e4ga sarnased (Eesti Ps\u00fchhodraama \u00dching). <\/p>\n\n\n\n Kohtumist<\/strong> – s\u00f5ltumata kellega kohtutakse, iseloomustab, et:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Ps\u00fchhodraama on teatavasti grupit\u00f6\u00f6<\/strong> meetod<\/strong> ja see v\u00f5imaldab keerulisi situatsioone, sh konfliktseid olukordi<\/a> konkretiseerida<\/strong> t\u00e4nu grupiliikmete<\/strong> kaasamise<\/strong>. Loo peategelane (ps\u00fchhodraamas “protagonist”) saab valida oma elust p\u00e4rit rollidesse inimesi (ps\u00fchhodraamas “abimina(d)”) ja seel\u00e4bi f\u00fc\u00fcsiliselt t\u00e4nu grupiliikme(te) abile “kohtuda” oma minaga \u2013 n\u00e4ha ja kogeda seda, mida ta oma vaimus ja kehas kannab, nii et seda saab muuta selges\u00f5naliseks, konkreetseks ja k\u00e4sitleda siin-ja-praegu (Tobias Klein, 2012: 6).<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kui toimub kohtumine<\/strong> teise inimesega, on laval kolm objekti: <\/p>\n\n\n\n Sirkku Aitolehti kirjutab oma raamatus “Suhete n\u00e4itelavad” “Kui peategelane vahetab rolli abiminaga, kes esindavad tema elus t\u00e4htsaid inimesi ning rollivahetust s\u00fcvendatakse, siis kasvab peategelase v\u00f5ime asuda teise positsioonile. Avarduvad inimsuhteid raskendavad \u00fchek\u00fclgsed arusaamad teisest ning empaatia ja ehtsad<\/strong> kohtumised<\/strong> saavad v\u00f5imalikuks ka keset argip\u00e4eva” (2007: 46). Ta selgitab, et “isegi kui [kohtumise<\/strong>] osapoolteks ei ole peategelane ja tegelik inimene tema elust, ei v\u00e4henda see kohtumise<\/strong> ehtsust<\/strong>. Kui nii peategelane kui ka abimina(d) l\u00e4hevad kaasa laval tekkiva vastastikuse m\u00f5juga, s\u00fcnnib uus kogemus, mis saab liigutada harjumuslikke suhtes olemise viise ka v\u00e4ljaspool lava.”<\/p>\n\n\n\n Mina m\u00f5istan “kohtumist<\/strong>” protsessina, mis on oma olumuselt suhe<\/strong> – suhe iseenda v\u00f5i suhe teise inimesega. Viimase puhul – et saaks tekkida suhe kellegi teisega, on eelk\u00f5ige vaja kontakti iseendaga ja et \u00fcldse saaks midagi juhtuda, on esmalt vaja luua sobilikud tingimused kohtumise<\/strong> toimumiseks. Ps\u00fchhodraama v\u00e4lja\u00f5ppega<\/a> superviisori, coachi ja meeskondade koolitajana kasutan oma t\u00f6\u00f6s Jacob Levy Moreno <\/a><\/strong>inimese k\u00e4sitlust, tema loovuse ja spontaansuse teooritat, sotsiomeetria ja loomulikult psh\u00fc\u00fcdraama meetodi erinevaid tehnikaid nagu:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n See on kolmeosaline: <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Eesti Ps\u00fchhodraama \u00dching kirjeldab protsessi nii: “T\u00f6\u00f6 alguses r\u00e4\u00e4gime l\u00e4bi piirid ja kokkulepped, alustavas grupis saame omavahel tuttavaks kasutades erinevaid kohtumisi<\/strong>, reaalset suhtlemist ja loovaid tegevusi. Eesm\u00e4rgiks on luua t\u00f6\u00f6ks vajalik piisavalt turvaline \u00f5hkkond ja suhe nii grupijuhi [ps\u00fchhodraamas<\/a> “lavastaja”, supervisioonis<\/a> “superviisor”] kui grupikaaslastega T\u00f6\u00f6faasis kasutame sageli \u201clavastust\u201d, kus \u00fcks inimene saab tuua v\u00e4lja mingi konkreetse k\u00fcsimuse, loo, juhtumi, suhetemustri, sisepinged vms. Lavastuse kaudu on seda siis v\u00f5imalik uurida, korrigeerida ja integreerida. Olles kellegi loos erinevates rollides saavad teised grupiliikmed teha ka endale olulist t\u00f6\u00f6d. Peale t\u00f6\u00f6faasi j\u00e4rgneb jagamine, kus reflekteeritakse oma sarnaseid kogemusi ja tundeid, mis m\u00f5jub paremini kui n\u00f5u andmine ja kritiseerimine. K\u00f5igi lugude kuulamine ja aktsepteerimine aitab olla grupis v\u00f5rdsemas positsioonis ja saada \u00fcksteiselt toetust. Moreno on viidanud, et oleme k\u00fcll harjunud kaasa tundma kannatavale inimesele, peaksime endas aga arendama ka kaastunnet loova inimese suhtes. Seega grupis arendame oma m\u00f5istvust ja kaasaelamist nende suhtes, kes julgevad katsetada ja eksida, p\u00fc\u00fcda luua oma elus midagi uut ” <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n T\u00f5elised<\/strong> kohtumised<\/strong> on need, kus meie vahel ei ole kohustusi, eelarvamusi, eesm\u00e4rke, kokku lepitud rolle v\u00f5i muud taolist . Kohtudes<\/strong> sellistena nagu me oleme ja \u00fcheskoos tegutsedes, \u00fcksteist inspireerides, saame kogemusi, mis aitavad n\u00e4ha meid endid ja \u00fcmbritsevat uute nurkade alt, avastada ja kasvada (Tartu Ps\u00fchhodraama Instituut).<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kasutatud kirjandus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesti Ps\u00fchhodraama \u00dchingu koduleht “Elu on kohtumine”<\/p>\n\n\n\n Klein, T. (2012) “Psychodrama unmasked: essential tools And techniques”<\/p>\n\n\n\n Tartu Ps\u00fchhodraama Instituudi koduleht<\/p>\n\n\n\n Wilkins, P. (1999) “Psychodrama book” vol 2<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mida t\u00e4hendab \u201ckohtumine\u201d (\u201cencounter\u201d) ja miks on oluline sellest r\u00e4\u00e4kida? Kohtumine (inglise keeles “encounter“) on ps\u00fchhodraama \u00fcks keskseid m\u00f5isteid. Kohtuda on v\u00f5imalik: iseendaga, m\u00f5ne teiseKuidas ps\u00fchhodraama grupikohtumine t\u00e4psemalt aset leiab?<\/h5>\n\n\n\n