Kuidas t\u00f5hus ajajuhtimine on seotud tulemuslikkusega?<\/h1>\n\n\n\n

Me k\u00f5ik oleme juhid, isegi siis, kui me otseselt ei ole juhipositsioonil. Me k\u00f5ik tegeleme igap\u00e4evaselt iseenda ja oma aja juhtimisega – kas me seda teadvustame endale v\u00f5i mitte. <\/h2>\n\n\n\n

Juhtimine algab niisiis enesejuhtimisest<\/strong>: \u201cKui ennastki ei \u00f5nnestu juhtida, siis teiste juhtimine on v\u00f5imatu.” v\u00e4idab Rasmus Pedanik – Sotsiaalse Innovatsiooni Laboris koosloomejuhtide arenguprogrammi \u00fcks eestvedajaid. <\/p>\n\n\n\n

Kui tihti me m\u00f5tleme sellele, et oskus oma aega planeerida ja seda efektiivselt kasutada, on otseselt seotud meie tulemuslikkusega? Nii juhi kui ka meeskonnaliikmena on meie kohus panustada organisatsiooni eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisesse ja kui me ei kasuta oma aega otstarbekalt, siis kannatavad ka tulemused. <\/p>\n\n\n\n

Millised on t\u00fc\u00fcpilised vead, mida inimesed teevad?<\/p>\n\n\n\n

• v\u00f5etakse ette rohkem kui j\u00f5utakse \u00e4ra teha;<\/li><\/ul>\n\n\n\n
  • ei prioitiseerita oma tegevusi ega seata eesm\u00e4rke;<\/li><\/ul>\n\n\n\n
    • tegeletakse k\u00f5rvaliste asjadega v\u00f5i mitme asjaga korraga;<\/li><\/ul>\n\n\n\n

      <\/p>\n\n\n\n

      \u00dches\u00f5naga, lisaks sellele, et ei teaduvustata endale alati efektiivse ajakasutamise vajalikkust, lihtsalt ka ei osata aega kasutada vaid unistatakse sellest, kuidas oma p\u00e4eva lisaaega leida. <\/p>\n\n\n\n

      Eesm\u00e4rk ilma konkreetse tegevusplaanita on lihtsalt unistus.<\/p>Antoine de Saint-Exup\u00e9ry<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

      <\/p>\n\n\n\n

      Jagan j\u00e4rgnevalt oma m\u00f5tteid ja m\u00f5nda tehnikat, mis mind ennast on palju aidanud.<\/p>\n\n\n\n

      Esiteks, teadvustan endale, et p\u00e4evas on 24 tundi ja j\u00e4rgin “8+8+8 reeglit”<\/strong>, mis seisneb selles, et 8 tundi on vaja p\u00fchendada eranditult unele; v\u00e4lja puhkamata olen juba eos ebaefektiivne – \u00fcksk\u00f5ik, mida ma ka ei teeks! 8 tundi p\u00fchendan kindlasti vabaajale – iseendale, oma hobidele ja perele, pere ja s\u00f5praedega koos aja veetmisele – \u00fches\u00f5naga k\u00f5igile neile tegevustele, mis aitavad mul l\u00f5\u00f5gastuda ja v\u00e4lja puhata, annavad energiat ja valmistavad r\u00f5\u00f5mu. Kui 16 tundi sellisel viisil oma \u00f6\u00f6p\u00e4evast veeta, siis on kerge p\u00fchendada 8 tundi 100% t\u00f6\u00f6le,<\/p>\n\n\n\n

      Teiseks, l\u00e4htun aja kasutamisel Eisenhoweri maatriksi p\u00f5him\u00f5tetest<\/strong>. “K\u00f5ige pakilisemad otsused on harva k\u00f5ige olulisemad,\u201d<\/em> olevat \u00f6elnud kunagine Ameerika president Dwight D. Eisenhower. Teda tunti eeskujuliku ajajuhtimise meistrina \u2013 ta valdas oskust k\u00f5ike \u00f5igel ajal teha. Eisenhoweri meetod \u00f5petas mulle vahet tegema olulise ja pakilise vahel. \u00dcksk\u00f5ik, missugune task <\/em>mu lauale ka ei maanduks, ma paigutan ta m\u00f5ttes esmalt Eisenhoweri mudelisse ja otsustan alles siis, millal ma sellega tegelen:<\/p>\n\n\n\n

      • Oluline ja pakiline<\/strong> (Teen kohe!)<\/li>
      • Oluline, aga mitte pakiline<\/strong> (M\u00e4\u00e4ran aja, millal sellega tegelen!)<\/li>
      • Pakiline, aga mitte oluline <\/strong>(Lasen kellelgi teisel \u00e4ra teha – delegeerin!)<\/li>
      • Ei ole oluline ega pakiline<\/strong> (Teen siis, kui enam midagi muud teha ei ole v\u00f5i loobun ega tee \u00fcldse!)<\/li><\/ul>\n\n\n\n

        Inimesed keskenduvad tihti liialt neile tegevustele, mis liigituvad lahtrisse \u201eOluline ja pakiline\u201d \u2013 asjadele, mis tuleb otsekohe \u00e4ra teha. Tulemuseks on aga see, et ei j\u00e4\u00e4 aega sellele, mis on OLULISED, AGA AEI OLE PAKILISED. Siia kuuluvad n\u00e4iteks pikaajalised strategilised tegevused.<\/strong> R\u00e4\u00e4kides juhtimisest, siis juht peab just tegelema strateegiliste asjadega. Taolisel kiireloomulistele asjadele keskendumisega teeme endale aga karuteene, sest \u00fchelt poolt j\u00e4\u00e4vad tegelikult olulised asjad tegemata ja l\u00f5puks on need \u00fclesanded taaskord muutunud ka pakiliseks, mis seda veel enne ei olnud.<\/p>\n\n\n\n

        Kolmandaks, sean igaks p\u00e4evaks endale maksimum 2-3 eesm\u00e4rki ja p\u00fc\u00fcan k\u00f5ik vahele tulevad asjad k\u00f5rvale l\u00fckata. Eesm\u00e4rgistamine <\/strong>iseenesest ei aita \u00fcle planeerides ja oma v\u00f5imeid \u00fcle hinnates. Kui inimesed reeglina teevad to-do<\/em>-liste, mis l\u00f5ppevad sellega, et \u00fchte p\u00e4eva on surutud liiga palju tegevusi ja p\u00e4eva l\u00f5pus valdab kas rahulolematus iseendaga v\u00f5i pettumistunne, sest \u00fcksk\u00f5ik kui palju sai tehtud, j\u00e4i ikka sellest listist midagi tegemata (seda muidugi juhul, kui kinni pidada eelpool mainitud “8+8+8 reeglist”). Sellep\u00e4rast soovitan mina hoopiski “Not to do-<\/em>listi”<\/strong>. Paljud, kes on seda rakendanud, on mulle tunnistanud, et see on neid palju aidanud. Kuidas see siis k\u00e4ib? Otsustad \u00e4rategemist vajavatest tegevustest need, mis kannatavad oodata v\u00e4hemasti homseni ja siis j\u00e4tadki need rahuliku s\u00fcdamega homseks. Mitte midagi ei juhtu. Vastupidi, p\u00e4eva l\u00f5pus on hea tunne, kui tehtud sai need 2-3 olulist asja, mis sihiks sai seatud.<\/p>\n\n\n\n

        Siinkohal meenub mulle Tartu \u00dclikooli haridusasutuse juhtimise v\u00e4lja\u00f5ppes Piret Einpauli kaks k\u00fcsimust:<\/p>\n\n\n\n

        • Mis on Teie kaugem eesm\u00e4rk?<\/li>
        • Kui paljud Teie igap\u00e4evased tegevused selle eesm\u00e4rgi saavutamist toetavad?<\/li><\/ul>\n\n\n\n

          M\u00e4letan seda vaikust, mis meie grupis tekkis, kui inimesed m\u00f5istsid, et nad EI TEGELE nende oluliste asjadega, mis aitavad neil liikuda oma unistuste suunas. Mina kusjuures sain kinnitust, et ma tegelen p\u00e4ris palju oma ajast just nende asjadega, mis on seotud minu kaugemate eesm\u00e4rkidega, Sellest ajast saadik eelistan teadlikult neid tegevusi, mis toetavad kaugema visiooni saavutamist <\/strong>ja vastupidi – tegevused, millel ma ei n\u00e4e, et nende \u00e4rategemine mind kuidagi suures pildis edasi aitaks, j\u00e4tan lihtsalt tegemata. See ongi minu neljas soovitus.<\/p>\n\n\n\n

          Viiendaks, kui olen endale seadnud 2-3 eesm\u00e4rki ja \u00e4ra otsustanud, millised tegevused aitavad mul neid saavutada v\u00f5i on kaugemaid sihtre arvestades olulised, siis v\u00f5tan <\/strong>endale selleks aega<\/strong>. Ekslikult arvatakse, et aeg tuleb kuskilt – EI, aega tuleb oluliste asjadega tegelemiseks lihtsat v\u00f5tta, kusjuures oluline on seejuures hinnata adekvaatselt ajakulu, mis selleks vaja on. Kui ma tean, et ma reeglina ei tee \u00fchte kokkuv\u00f5tet 45 minutiga, siis ei ole m\u00f5tet ka ennnast petta ja selleks varuda v\u00e4hem aega kui mul selleks tegelikkuses kulub. Vastupidi, olulistele asjadele planeerin aega varuga, kusjuures \u00e4ra ei tohi unustada ka puhke- ja s\u00f6\u00f6gipause. <\/p>\n\n\n\n

          Minu jaoks on nii kummastav, et on inimesi, kes n\u00e4iteks l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks aega ei varu, Taaskord – kui ma ise endale ei v\u00f5ta seda aega, siis kus kohast see aeg peaks iseenesest tekkima? Mida k\u00f5rgemal positsioonil on inimene v\u00f5i mida tegusam ta on, seda v\u00e4hem, on tal sellist t\u00fchja aega. Seega kui ma v\u00f5tan midagi s\u00fcvenemist vajavat k\u00e4sile n\u00e4iteks kell 10 hommikul kui olulised ja pakilised asjad on eelnevalt \u00e4ra tehtud, siis on ju selge, et kui ma l\u00f5petan, ma pean s\u00f6\u00f6ma. Seega pole m\u00f5tet endale v\u00f5tta kohtumist v\u00f5i m\u00f5ne uue asjaga tegelemist enne l\u00f5una! Liigselt asjade k\u00e4sile v\u00f5tmine koormab meid \u00fcle ja energiat ei jagu p\u00e4eva l\u00f5puks. Oluline on keskenduda \u00fchele asjale<\/strong>. Mina enda puhul olen v\u00e4hemasti t\u00e4heldanud, et tegeledes mitme asjaga samaaegselt, ei tegelema tegelikult mitte millegagi ja olen \u00f5ppinud aja jooksul iseennast ja oma aega sedav\u00f5rd v\u00e4\u00e4rtustama, et ma ei raiska oma ressurssi r\u00f6\u00f6pr\u00e4klemisele.<\/p>\n\n\n\n

          Sinu t\u00e4helepanu fookus m\u00e4\u00e4rab Sinu hetke reaalsuse \u2013 kuhu Sa suunad oma t\u00e4helepanu, sinna suundub Sinu sise-energia.<\/p>Daniel Goleman<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

          Viimasena pean vajalikulks \u00fcle r\u00f5hutada, et kui aega endale v\u00f5tta ja keskenduda millelegi, mis on suures plaanis oluline, siis ei tohi samas end n-\u00f6 \u00e4ra unustada, sest aeg on \u00fcks meie v\u00e4\u00e4rtuslikkumaid varasid. Ega muidu ei \u00f6eldaks, et aeg on raha. N\u00e4iteks kui me korra m\u00f5tleme koosolekutele, mis tihti venivad pikale, siis oma kogemusele tuginedes olen t\u00e4heldanud, et inimesed ei hoia silme ees piisavalt fookust ja laia pilti, vaid upuvad detailidesse ning kalduvad “teerajalt” k\u00f5rvale, unustades l\u00f5puks selle, mis see eesm\u00e4rk \u00fcldse oli. T\u00f5eline ajar\u00f6\u00f6vel on millegi v\u00f5i kellegi kirumine, tihti kusjuures minevikus juhtunu p\u00e4rast, andmata endale aru, et muuta saab ainult tulevikku – paremal juhul k\u00e4esolevat ajahetke. \u00dchel strateegilisle n\u00f5upidamisel osaledes panin taaskord t\u00e4hele, kuidas j\u00e4\u00e4dakse kinni nendesse asjadesse, mida ei saa muuta v\u00f5i mis ei allu meie kontrolli alla. Liigselt v\u00e4lisele keskendudes, unustame tegeleda sellega, mis on meie endi v\u00f5imuses. Mind ennast on aidanud taolisest kinnikiilumisest j\u00e4rgmine m\u00f5ttetera:<\/p>\n\n\n\n

          Anna mulle j\u00f5udu aktsepteerida seda, mida ma ei saa muuta, anna mulle julgust muuta seda, mida ma saan muuta ning anna mulle tarkust nende kahe vahel vahet teha.<\/p>Dale Carnegie<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

          <\/p>\n\n\n\n

          Kokkuv\u00f5tvalt, k\u00f5ige olulisem on endale teadvustada, et me oleme iseenda “peremehed” seda juhul, kui me otsustame haarata ohjad enda k\u00e4tte ja juhtida oma elu sedav\u00f5rd palju, kui see on v\u00f5imalik. Aja juhtimine – see on eelk\u00f5ige enesejuhtimine. Mulle meenub siinkohal \u00fche oma ps\u00fchhodraama v\u00e4lja\u00f5ppest grupikaaslane, kes seletab lastele vabadust j\u00e4rgmise joonisega:<\/p>\n\n\n\n

          <\/figure>\n\n\n\n

          Kohtustused ja asjad, mida me muuta ei saa, moodustavad vaid \u00fche l\u00f5igu k\u00f5igest sellest, mis allub meie kontrollile, juhul kui tahame v\u00f5tta vastutust oma elus toimuva eest – olla peaosaline oma enda elus, sealhulgas otsustada ise, kuidas ja millele me oma aega p\u00fchendame. Meie hoiakud ja suhtumine – s\u00f5ltuvalt siis kas uskudes, et me saame ise oma elu m\u00f5jutada v\u00f5i siis negatiivse stsenaariumi korral, arvates ekslikult, et k\u00f5ik meid \u00fcmbritseb m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra selle, millist elu me elame, m\u00f5jutavad meie k\u00e4itumist. V\u00f5ttes ohvrihoiaku me saamegi igal sammul elult “peksa”. Kui me aga anname endale aru, kuiv\u00f5rd palju on asjad siiski meie enda k\u00e4tes ja keskendume just sellele osale, mida me saame m\u00f5jutada isegi, kui \u00fclal kirjeldatud joonisel oleksid proportsioonid vastupidised, siis t\u00f5useb ka meie elukvaliteet. Me ei ole seejuures \u00fcksi – vajadusel saame p\u00f6\u00f6rduda coachi v\u00f5i superviisori poole, kes toetab eesm\u00e4rkide seadmisel ja oma elu enda k\u00e4tesse v\u00f5tmisel.<\/p>\n\n\n\n

          Lootus ei sure seni, kuni “elukarussellile” ronitakse \u00fcks kord rohkem, kui sealt kukutakse.<\/p>Martti Lindqvist<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

          <\/p>\n\n\n\n

          Uuri l\u00e4hemalt! <\/h2>\n\n\n\n