Jacob Levy Moreno<\/strong> (18. mai 1889 Bukarest \u2013 14. mai 1974 New York) oli Austria-USA ps\u00fchhiaater ja ps\u00fchhoterapeut, ps\u00fchhodraama meetodi looja ning grupiviisilise ps\u00fchhoteraapia edendaja. Oma eluajal oli ta tunnustatud kui \u00fcks juhtivaid sotsiaalteadlasi. Ps\u00fchhodraama s\u00fcndis mingis m\u00f5ttes iseenesest, spontaanselt<\/a>, Moreno intuitiivse tegutsemise p\u00f5hjal. Ehkki Moreno on oma esimeseks ps\u00fchhodraama sessiooniks nimetanud kuulsat Jumala m\u00e4ngimist, \u201ekasutas\u201c ta esimest korda ps\u00fchhodraamat kliendit\u00f6\u00f6s \u00fche depressiivse ja suitsidaalse rikka patsiendiga Bad V\u00f6slaus<\/em>. Moreno tegutses palju spontaanselt<\/a> katsetades, kasutades ps\u00fchhodramaatilisi v\u00f5tteid nii t\u00f6\u00f6s individuaalklientide, vangide, Hudsoni t\u00fctarlastekooli kasvandikega, kui ka enda ja Zerka poja Jonathani kasvatamisel. Niisama uudsed olid spontaansuse<\/a> teater, n\u00e4itlejanna Barbara \u201eravimine\u201c ja \u201ep\u00e4ris\u201c draamad koos tema mehe George\u00b4iga \u2013 midagi sellist polnud keegi varem teinud. Ja loomulikult oli katsetustel ka oma hind.<\/p>\n\n\n\n Sotsiomeetria<\/strong>, mis uurib inimestevahelisi suhteid, valikuid ja vabadust ning grupid\u00fcnaamikate m\u00f5jutamise kunsti, v\u00f5iks olla t\u00e4iesti omaette teadsharu. See oli ka Moreno enda s\u00fcgavam soov ja arenguplaan, mille nimel ta t\u00f6\u00f6tas nii praktikuna kui teadlasena. Praeguseks tuntud Gallup oli n\u00e4iteks Moreno \u00f5pilane.<\/p>\n\n\n\n On huvitav ja kurb \u00fchteaegu, et kuigi paljud Moreno leiutatud m\u00f5isted ja p\u00f5him\u00f5tted on muutunud teraapiamaailmas laiatarbekaubaks (r\u00e4\u00e4kimata temast, kui grupips\u00fchhoteraapia ja kas v\u00f5i moodsa suhtlemisoskuste treeningu alusepanijast), ei leia me tema nime paljudest \u00fclevaatlikest ps\u00fchhoteraapia alastest \u00f5pikutest ega raamatutest. Miks on ta piisaval m\u00e4\u00e4ral tunnustamata? Kas v\u00f5iksid selle juured ulatuda tema enda vastuolulise isiksuseni? Ehk suutis ta omaaegsete teravate vastandumistega tekitada pikaajalist viha nn vastaste leeris? Kas andeka inimesena arendas ta liiga paljusid valdkondi korraga, suutmata tihti oma ideid \u201etavamaailmale\u201c arusaadavaks teha? Neile k\u00fcsimustele pole \u00fchest vastust. \u00d5nneks on maailmas ps\u00fchhodraamat ja sotsiomeetriat palju edasi arendatud mimg seda ka uurimismeetodina. Suure panuse andis Zerka T. Moreno oma abikaasa ideede edasiandmisel, kirja panemisel ja arendamisel. Erinevad Instituudid ja organistsioonid seisavad hea selle v\u00e4\u00e4rtusliku inimk\u00e4sitluse kestmisel.<\/p>\n\n\n\n Kasutatud allikas: <\/p>\n\n\n\n
\u200b
Moreno eluloost on h\u00e4sti kirjutanud Marineu oma raamatus \u201eJ.L. Moreno\u201c. See raamat aitab palju paremini m\u00f5ista tema ideede ja teguviisi tausta. N\u00e4iteks, kust tuli see l\u00f5putu sisemine tung luua elavat teatrit, draamat, v\u00e4ljendada end laval, publiku ees<\/strong>. Oma enda kogemuse p\u00f5hjal uskus Moreno, et igal inimesel on \u201enormaalne\u201c soov olla lava keskpunktis ning t\u00e4ieliku ps\u00fchholoogilise arengu saavutamiseks ja loomingulisuseks tuleb iga\u00fchel leida v\u00f5imalus esineda spontaanselt<\/a> publiku ees. Moreno unistas p\u00e4ris, elavast teatrist, kus iga n\u00e4itleja m\u00e4ngiks iseennast, mitte rolli. Teatrist, mis oleks ehe ja t\u00f5eline. Niisamuti pidas ta oluliseks, et inimesed p\u00e4ris elus n\u00e4itaksid oma tegelikku palet ega kannaks maski. R\u00f5hutas individuaalsust ja loomisv\u00f5imet. Kui Jumal l\u00f5i inimesed oma n\u00e4o j\u00e4rele, siis j\u00e4relikult ka loomisv\u00f5imeliseks.<\/p>\n\n\n\n