Alustava supervisiooni grupi alguses r\u00e4\u00e4gime l\u00e4bi piirid ja kokkulepped, saame omavahel tuttavaks kasutades erinevaid kohtumisi<\/a><\/strong><\/em>, reaalset suhtlemist ja loovaid tegevusi. Eesm\u00e4rgiks on luua usalduslikud suhted ja t\u00f6\u00f6ks vajalik piisavalt turvaline \u00f5hkkond (Eesti Ps\u00fchhodraama \u00dching). <\/p>\n\n\n\n Juba omavahel tuttavas supervisiooni grupis saab soojendus<\/strong>osas (inglise keeles warm up<\/em>) r\u00e4\u00e4givad osalejad, kuidas vahepeal on l\u00e4inud, et \u00fchelt poolt tekiksid seosed eelmisel korral esile kerkinud teema(de)ga ja teisalt luua sild eelseisva sessiooni fookusteema(de)ga. \u00dcks hea viis kasutada skaalak\u00fcsimusi<\/strong>. Erinevate sotsiomeetriliste rivide tegemine v\u00f5imaldab sarnaselt kohtumisharjutustele <\/strong>osalejatel p\u00fcsti t\u00f5usta, end sirutada ja ruumis ringi liikuda ning suhelda rohkemate grupiliikmetega kui pelgalt oma naabriga, mis sageli juhtub kui inimesed kogunevad ja istuvad endale tuttavate inimeste k\u00f5rvale. Ps\u00fchhodraama meetodi looja Jacob Levy Moreno<\/a> on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud sotsiomeetria<\/a>, mis aitab inimestevahelisi suhteid kirjeldada, sh teha n\u00e4htavaks, uurida, anal\u00fc\u00fcsida ja m\u00f5jutada.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6<\/strong> v\u00f5i tegevuse <\/strong>faasis (inglise keeles action<\/em>) kasutame sageli \u201clavastust\u201d, kus \u00fcks supervisiooni grupi liige saab tuua v\u00e4lja mingi konkreetse k\u00fcsimuse, loo, juhtumi, suhetemustri, sisepinged vms. Sellest ka ps\u00fchhodraama seos teatri ja konkreetsemalt draamavormiga. Lavastuse kaudu on seda siis v\u00f5imalik uurida, korrigeerida ja integreerida. Lavastust ja kogu protsessi juhib ps\u00fchhodraama v\u00e4lja\u00f5ppega superviisor. Olles kellegi loos erinevates rollides saavad teised grupiliikmed teha ka endale olulist t\u00f6\u00f6d (Eesti Ps\u00fchhodraama \u00dching). <\/p>\n\n\n\n Peale t\u00f6\u00f6faasi j\u00e4rgneb jagamine<\/strong> – osad ps\u00fchhodramaatikud nagu Reijo Kaupilla nimetavad seda osa ka refleksiooniks<\/a><\/strong>, kus jagatakse oma sarnaseid kogemusi ja tundeid, mis m\u00f5jub paremini kui n\u00f5u andmine ja kritiseerimine. K\u00f5igi lugude kuulamine ja aktsepteerimine aitab olla grupis v\u00f5rdsemas positsioonis ja saada \u00fcksteiselt toetust. Moreno<\/a> on viidanud, et oleme k\u00fcll harjunud kaasa tundma kannatavale inimesele, peaksime endas aga arendama ka kaastunnet loova inimese suhtes. Seega grupis arendame oma m\u00f5istvust ja kaasaelamist nende suhtes, kes julgevad katsetada ja eksida, p\u00fc\u00fcda luua oma elus midagi uut (Eesti Ps\u00fchhodraama \u00dching).<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Vaata ka grupisupervisiooni<\/strong> ja meeskonnasupervisiooni<\/strong> kohta ning kuidas k\u00e4ib coaching ps\u00fchhodraama meetodil.<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kasutatud allikas:<\/strong><\/p>\n\n\n\n