Kovisioon<\/a><\/strong> (ingl k co<\/strong>-vision) on grupit\u00f6\u00f6<\/strong> meetod<\/strong>, mis v\u00f5imaldab sarnast t\u00f6\u00f6d tegevatel spestsialistidel v\u00f5i \u00fche meeskonna liikmetel kokkulepitud<\/strong> metoodika<\/strong> abil arutada oma t\u00f6\u00f6alaseid juhtumeid, toetada teineteist ja ergutada \u00fcksteise kogemustest ja parimatest praktikatest \u00f5ppima. <\/p>\n\n\n\n Struktureeritud<\/strong> meetodite<\/strong> kasutamine grupiarutelu<\/strong> juhtimises aitab hoida juhtumit fookuses ja mitte teemast k\u00f5rvale kalduda, mis vabavestluse k\u00e4igus sageli ette tuleb. Kovisioonis<\/a><\/strong> kasutatakse coachingu<\/strong> tehnikaid<\/strong>, sestap on kovisioon<\/a> saanud ka nime kui kolleegidevaheline<\/strong> coaching<\/a><\/strong>. Kui grupp koosneb sama t\u00f6\u00f6d tegevatest professionaalidest, siis on see grupicoaching<\/strong> ja kui kovisioonigrupi moodustavad \u00fche meeskonna liikmed, siis on see meeskonnacoaching<\/a><\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Kovisiooni on teisis\u00f5nu ka grupin\u00f5ustamine<\/strong>. Sarnaselt coachingu protsessile<\/a> ei anta tegelikult \u00fcksteisele n\u00f5u vaid osalejate isiklikku ja professionaalset arengut toetatakse avatud<\/strong> k\u00fcsimuste<\/strong> kaudu, mis panevad m\u00f5tlema ja oma t\u00f6\u00f6d v\u00f5i t\u00f6\u00f6alast olukorda reflekteerima. Tegu on niisiis refleksioonile<\/a><\/strong> suunatud iseenda ja teiste kogemusest \u00f5ppimisega. <\/p>\n\n\n\n Kovisioonigrupis osalemise eesm\u00e4rk on:<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige lihtsam ja seep\u00e4rast ka k\u00f5ige sagedamini kasutatav kovisiooni<\/strong> meetod<\/strong> on nn baasmudel<\/strong> (inglise keeles: incident method)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6alastele juhtumitele lahenduste otsimine k\u00e4ib baasmudeli<\/strong> abil j\u00e4rgmiste etappide kaupa:<\/p>\n\n\n\n Kovisioonigrupis v\u00f5tavad osalejad erinevaid rolle<\/a>. Avaringis saavad k\u00f5ik kovisioonigrupis osalejad jagada, kas ja millise juhtumiga nad on kovisiooni tulnud. Iga\u00fcks saab hinnata skaalal 1-10<\/a><\/strong> kuiv\u00f5rd oluline on nende jaoks saada grupiliikmete peegeldusi oma juhtumile. <\/p>\n\n\n\n Kovisioonigrupis hakatakse arutama selle inimese juhtumit, kes hindas oma motiveeritust skaalak\u00fcsimusega<\/a> k\u00f5ige k\u00f5rgemalt ja on niisiis k\u00f5ige motiveeritum oma looga tegelema. Tema roll on juhtumiomanik<\/strong>. Seej\u00e4el valitakse v\u00e4lja sessioonijuht<\/strong>. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kovisioonigrupi osalejad on grupiliikmed<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Kui juhtum on valitud, r\u00e4\u00e4gib juhtumiomanik segamatult oma juhtumist<\/strong> (10 minutit). Grupiliikmed kuulavad ja teevad \u00fclest\u00e4heldusi. Seej\u00e4rel palub sessioonijuht juhtumiomanikul s\u00f5nastada k\u00fcsimus, millele ta ootab grupiliikmetelt vastust-lahendust. <\/p>\n\n\n\n Grupiliikmed kirjutavad vaikides oma k\u00fcsimused kas post-it<\/em> paberitele v\u00f5i virtuaalse sessiooni k\u00e4igus vestlusaknasse (“chat<\/em>“). Juhtumiomanik loeb \u00fcks-haaval esitamise j\u00e4rjekorras k\u00fcsimused ette ja vastab neile l\u00fchidalt ja lakooniliselt (kokku 10-15 minutit).<\/p>\n\n\n\n Sessionnijuht palub k\u00fcsimuste-vastuste vooru l\u00f5ppedes juhtumiomanikul istuda vestlusringist natukene eemale ega mitte arutelusse sekkuda. Samuti ei saa grupiliikmed enam lisak\u00fcsimusi juhtumiomanikule esitada vaid reflekteerivad<\/a> n\u00fc\u00fcd omakeskis kuuldu \u00fcle (10 minutit). Seda etappi v\u00f5ib seep\u00e4rast nimetada ka refleksiooniring<\/strong>iks ja kusjuures oluline ei ole j\u00f5uda \u00fchisele seisukohale”!<\/p>\n\n\n\n Lahenduste formuleerimise etapis kirjutavad grupiliikmed post-it<\/em> paberitele oma lahendused (juhul kui nad oleksid juhtumiomaniku rollis) kas post-it paberitele v\u00f5i virtuaalse sessiooni k\u00e4igus vestlusaknasse (“chat<\/em>“). Juhtumiomanik loeb \u00fcks-haaval lahendusettepankeud ette ja t\u00e4nab ilma pikemalt konkreetset lahendust kommenteerimata. (kokku 10-15 minutit).<\/p>\n\n\n\n Kui juhtumiomanik on ettelugenud k\u00f5ik ettepanekud-lahendused, siis teeb ta l\u00fchikese kokkuv\u00f5tte (5 minutit) ja jagab grupiga oma taipamisi ning j\u00e4rgmisi tegevussamme. T\u00e4iesti OK on see, kui juhtumiomanik ei kasuta \u00fchtegi grupilt saadud ideed vaid on j\u00f5udnud kovisiooni sessiooni k\u00e4igus hoopis enda lahenduseni.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Soovi korral lisaetapp: <\/strong><\/p>\n\n\n\n Grupiliikmed \u00fctlevad kordam\u00f6\u00f6da juhtumiomanikule: “Mina usun, et Sa saavutad soovitu, sest…” tuues v\u00e4lja tema tugevused. Juhtumiomanik t\u00e4nab grupiliikmeid ilma kommenteerimata.<\/p>\n\n\n\n Iga kovisioonigrupis osaleja \u00fctleb l\u00fchidalt, mida ta iseenda jaoks juhtumist \u00f5ppis ja mis m\u00f5tted ta endaga kovisioonisessioonist kaasa v\u00f5tab. L\u00f5puring v\u00f5ib olla vaid \u00fche lausega (“Mida v\u00f5tan kaasa…”). Juhtumiomanikku siinkohal enam ei mainita ega t\u00e4iendavaid lahendusk\u00e4ike ei esitata. Selles etapis on fookuses grupiliikmed. Juhtumiomanik on oma kokkuv\u00f5tte juba \u00e4ra teinud ega sekku enam siin.<\/p>\n\n\n\n Baasmudeli kasutamise plussid kolleegide omavaheliseks t\u00f6\u00f6alaste juhtumite arutamiseks on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n *<\/strong>Nii k\u00fcsimuste s\u00f5nastamine kirjalikult kui ka lahendusettepanekute \u00fcles kirjutamine hoiab \u00e4ra \u00fcleliigse jutuvada ja garanteerib, et ka k\u00f5ige vaiksem ja tagasihoidlikum grupiliige saab oma k\u00fcsimuse(d) esitatud ja v\u00e4lja pakkuda omapoolse(d) lahenduse(d). <\/p>\n\n\n\n Pelgalt suulise arutelu k\u00e4igus j\u00e4\u00e4vad sageli osad grupiliikmed aktiivsemate ja jutukmate inimeste varju, mis aga ei t\u00e4henda seda, et nende m\u00f5tted oleksid kuidagi v\u00e4hemolulised. Samuti julgustab iga\u00fche m\u00f5tteid vabalt v\u00e4ljendama ka asjaolu, et lahendusi ei kommenteerita ega anta hinnanguid. Sageli me kohtame elus just seda, et negatiivne tagasiside mingisugusele v\u00e4lja\u00f6eldud m\u00f5ttele p\u00e4\u00e4dib sellega, et tulevikus inimene enam ei julge oma arvamust avalikult avaldada, kartes taaskord kriitikat. \u00dche v\u00f5i teise m\u00f5tte kritiseerimine v\u00f5ib l\u00f5ppeda sellega, et inimene v\u00f5tab seda isiklikult ja unneb, et teda on kritiseeritud inimesena ja mitte tema v\u00e4ljendatud m\u00f5tet. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\nMis on kovisiooni eesm\u00e4rk?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas k\u00e4ib kovisiooni baasmudel?<\/h3>\n\n\n\n
<\/h4>\n\n\n\n
I etapp: Juhtumi valik ja kirjeldus<\/h4>\n\n\n\n
II etapp: Grupiliikmete k\u00fcsimused ja juhtumiomaniku vastused<\/h4>\n\n\n\n
III etapp: Grupiarutelu<\/h4>\n\n\n\n
IV etapp: Lahenduste kirjapanek ja esitamine<\/h4>\n\n\n\n
V etapp: Juhtumiomaniku kokkuv\u00f5te<\/h4>\n\n\n\n
Juhtumiomaniku v\u00f5imestamine<\/h4>\n\n\n\n
VI(I) etapp: Grupiliikmete kokkuv\u00f5te<\/h4>\n\n\n\n
Millised on baasmudeli tugevused?<\/h3>\n\n\n\n
Milliseid kovisiooni meetodeid on veel olemas?<\/h3>\n\n\n\n
Kui Sul tekkis soov \u00f5ppida kovisiooni metoodikat – kas siis baasmudelit ja\/v\u00f5i mitmeid teisi, sh kovisiooni loovmeetodeid, siis telli kovisiooni koolitus!<\/h4>\n\n\n\n
Esita koolitusp\u00e4ring!<\/h2>\n\n\n\n