Just siis aitab professionaalne<\/strong> lepitaja<\/strong>. Olen superviisor ja coach ning l\u00e4bimas Eesti Lepitajate \u00dchingu<\/strong> perelepitajate baaskoolitust. Selgitan j\u00e4rgnevalt, mis on lepitus, milline on lepitaja roll ja mis kasu saab lepitusprotsessis osalemisest.<\/p>\n\n\n\n Lepitus <\/strong>v\u00f5imaldab organisatsioonis tegeleda eskaleerunud konfliktiga v\u00f5i erimeelt olevaid osapooli s\u00e4\u00e4sta kohtutee ettev\u00f5tmisest. Oluline on vabatahtlikkuse printsiip – t\u00fclis olevad osapooled on k\u00f5ik n\u00f5us v\u00e4lise leppija sekkumisega. <\/p>\n\n\n\n Tegu on oma olemuselt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste <\/strong>protsessiga. Fookuses on lahenduskesksus<\/strong> ja tulevikule<\/strong> orienteeritus<\/strong>, mis t\u00e4hendab seda, et lepitusprotsessis ei tegeleta ei mineviku anal\u00fc\u00fcsimisega – mis viis tekkinud olukorrani ega s\u00fc\u00fcdlase otsimisega. <\/p>\n\n\n\n Problem talk creates problems. Solution talk creates solutions.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Steve De Shazer<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Lepituse eesm\u00e4rk on soodustada<\/strong> vaidluses olevate osapoolte omavahelist<\/strong> suhtlemist<\/strong>, et j\u00f5uda seel\u00e4bi selleni, et s\u00f5lmida<\/strong> toimivad<\/strong> kokkulepped<\/strong>, mis rahuldavad k\u00f5iki osapooli.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Lepitaja on eelk\u00f5ige neutraalne kolmas osapool, kelle \u00fclesandeks on aidata vaidluses olevatel osapooltel erimeelsused lahendada m\u00f5lemale osapooltele vastuv\u00f5etaval viisil, mitte anda n\u00e4iteks olukorrale omapoolne hinnang v\u00f5i veel v\u00e4hem osapooli n\u00f5ustada:<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Mina omandasin lepitaja p\u00e4devuse Eesti Lepitajate \u00dchingu<\/strong> <\/a>perelepitaja v\u00e4lja\u00f5ppes<\/a>, kus fookuses on lahku l\u00e4inud perede laste hooldusk\u00fcsimuste vaidluses m\u00f5lemale osapoolele sobiva lahenduse leodmine. <\/p>\n\n\n\n Eestis kulub keskmiselt 5 sessiooni kokkuleppele j\u00f5udmiseks. Sarnaselt supervisioonile<\/a>, coachingule<\/a> v\u00f5i muule n\u00f5ustamise viisile, on reeglina \u00fche sessiooni kestus 90 minutit. \u00dcldjuhul toimub lahkumineva paari suunamine perelepitaja juurde kas kohtuniku v\u00f5i kohaliku omavalitsuse lastekaitset\u00f6\u00f6taja kaudu. <\/p>\n\n\n\n Siin kohal on oluline \u00e4ra m\u00e4rkida, et perelepituse<\/strong> eesm\u00e4rk ei ole saavutada paarisuhtes omavahelist \u00e4ra leppimist olukorras, kus paar on lahku l\u00e4inud v\u00f5i otsustanud lahku minna, vaid esiplaanile on lapse huvid ja tema eluolu edasist <\/p>\n\n\n\n Lepituse protsess algab eelkohtumisega<\/strong>, mille k\u00e4igus t\u00fclis olevad osapooled kohtuvad lepitajaga, kes aitab \u00e4ra kuulata osapoolte n\u00e4gemuse soovitud lahendusest ja vaidluse \u00fcksikasjad.<\/p>\n\n\n\nMilline on lepitaja roll?<\/h4>\n\n\n\n
Millised lepitusvaldonnad on olemas?<\/h4>\n\n\n\n
tulevikku puudutavated k\u00fcsimustes.<\/p>\n\n\n\nKuidas lepituse protsess praktikas v\u00e4lja n\u00e4eb?<\/h4>\n\n\n\n