Peeglitehnika<\/h1>\n\n\n\n

Peegel on \u00fcks kolmest ps\u00fchhodraama meetodi kolmest baastenikast, mis v\u00f5imaldab inimesel oma elu k\u00f5rvalt n\u00e4ha.<\/h2>\n\n\n\n

Isiksus areneb vanemate kaasabil, mis t\u00e4hebdab seda, et vanemlikkus on peegel<\/strong>, kuhu vaadates \u00f5pib laps n\u00e4gema, kes ta on. <\/p>\n\n\n\n

Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga, ent sinna ta ise ei n\u00e4e. Selleks, et ta v\u00f5iks sinna n\u00e4ha, vajab ta peegleid<\/strong>. Sellest, mida vanemad temas n\u00e4evad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab. Sellega, et tema ema n\u00e4eb, et tema laps on kurb, ta s\u00fclle v\u00f5tab ja teda lohutab, saab lapse kurbus n\u00e4htud ja aksepteeritud. Lapse j\u00e4reldus on see, kuna hea ja t\u00e4iuslik ema minu kurbust n\u00e4eb ja aksepteee\u00ebrib, siis peab kurbuse tundmine ja v\u00e4ljendamine olema hea. Laps v\u00f5ib kurbuse v\u00f5tta oma isiksuse osaks. Samamoodi n\u00e4eb ta emas vajadust lohutatud saada. Ka lohutusvajadus on hea ja laps v\u00f5tab selle omaks. <\/p>\n\n\n\n

Mida rohkem suudavad vanemad n\u00e4ha iseennast, seda paremini n\u00e4evad nad oma last. Kui ma isana ei luba endale pisaraid, vaid pean seda n\u00f5rkuseks, siis suhtun samamoodi lapse nuttu. Kui ma n\u00f5uan endalt kartmatust, siis ei suuda ma aksepteerida ka oma lapse hirmu, vaid vaatan sellest m\u00f6\u00f6da. Kui ma pean alati olema tubli ega tohi v\u00e4ljendada oma viha, pidades seda halvaks, siis ei aksepteeri ma seda ka oma lapses. Niiviisi eraldan lapse tema tunnetest, s\u00fcgavatest vajadustest ja tema m\u00f5tetest.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes kui last on austatud, tema tundeid on m\u00e4rgatud ja tema vajadusi on oluliseks peetud, siis on ta olnud kaitstud ja temast kujuneb inimene, kes n\u00e4eb oma tundeid ja v\u00f5tab oma vajadusi t\u00f5siselt. <\/p>\n\n\n\n

\n

Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi nagu tema vanemad teda on kohelnud.<\/p>\nTommy Hellsten<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Probleemse pere lapsest kasvab inimene, kes ei ela tegelikkuses. Tegelikkusest lahti rebitud inimene on rebitud lahti elust. Temast saab keegi, kes ei ela, vaid kes \u00fcritab ellu j\u00e4\u00e4da. Selleks arendab ta v\u00e4lja elluj\u00e4\u00e4misstrateegiad<\/strong>, mis saavad teatud valeminadeks, mis korvavad t\u00f5elise mina. Inimene hakkab valeminaga samastuma ise seejures olema mitte teadlik selle okemasolust, sest tal puudub side t\u00f5elise minaga.<\/p>\n\n\n\n

Peeglitehnika <\/strong>aitab t\u00e4iskasvanueas uurida iseennast ja oma k\u00e4itmist k\u00f5rvalt, s.o peeglist <\/strong>vaadatuna.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud<\/strong> allikad<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n

Hellsten, T. (2015) “J\u00f5ehobu t\u00f6\u00f6kohal”<\/p>\n\n\n\n

Vaata l\u00e4hemalt artiklit “Mida j\u00f5ehobu kollektiivis teeb?”!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peeglitehnika Peegel on \u00fcks kolmest ps\u00fchhodraama meetodi kolmest baastenikast, mis v\u00f5imaldab inimesel oma elu k\u00f5rvalt n\u00e4ha. Isiksus areneb vanemate kaasabil, mis t\u00e4hebdab seda, et vanemlikkusLoe edasiPeeglitehnika<\/span><\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"aioseo_notices":[],"rise-blocks_excerpt":"Peeglitehnika Peegel on \u00fcks kolmest ps\u00fchhodraama meetodi kolmest baastenikast, mis v\u00f5imaldab inimesel oma elu k\u00f5rvalt n\u00e4ha. Isiksus areneb vanemate kaasabil, mis t\u00e4hebdab seda, et vanemlikkus..","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3489"}],"collection":[{"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3489"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3489\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7020,"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3489\/revisions\/7020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/allankaljakin.eu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}