“\u00d5ppimine on kogetu ja \u00f5pitu t\u00e4henduse<\/strong> loomine<\/strong> ning eeldab suuremat eneseteadlikkust<\/a>, aktiivsust, iseseisvust, vastutust ja suutlikkust teha valikuid.” (M\u00e4rja T.,J\u00f5gi L., L\u00f5hmus M. 2021).<\/p>\n\n\n\n Peter Jarvis (1992) kasutab \u00f5ppimise kohta kahte vastandlikku metafoorset v\u00e4ljendit: omamine (having) ja olemine (being). Omamine on minevikuline, olemine aga tulevikuline (M\u00e4rja jt, 2021). \u00d5ppimine olemisena (being mode) on seotud aktiivsuse, suhtlemise ja reflektiivsusega, mis eeldab \u00f5ppijalt teadlikku<\/strong> enesejuhtimist<\/strong> ja iseseisvust. \u00d5ppimine toimub suhtlemise ja dialoogi k\u00e4igus. Sellise orientatsiooniga \u00f5ppija on teadlik, oskuslik, tal on soov ja tahe \u00f5ppida ning teadmisi ise v\u00f5i koosteistega luua<\/a>.”<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00d5ppimine on inimese arengu<\/a><\/strong>, elu ja sotsiaalsete suhetega <\/a>seonduv protsess.”<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Larissa J\u00f5gi<\/p>\n\n\n\n Kasutatud<\/strong> allikad<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n Jarvis P. (1992). “Paradoxes of Learning: On Becoming an Individual in Society.”<\/p>\n\n\n\n M\u00e4rja T.,J\u00f5gi L., L\u00f5hmus M. (2021). “Andragoogika. Raamat t\u00e4iskasvanute \u00f5ppimisest ja \u00f5petamisest.\u201d<\/p>\n\n\n\n T\u00e4iskasvanute \u00f5ppimise p\u00f5him\u00f5tted “\u00d5ppimine on kogetu ja \u00f5pitu t\u00e4henduse loomine ning eeldab suuremat eneseteadlikkust, aktiivsust, iseseisvust, vastutust ja suutlikkust teha valikuid.” (M\u00e4rja T.,J\u00f5gi L., L\u00f5hmus
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"