Põhimõtted täiskasvanute koolitajana

Ma tegutsen koolitaja, coachi ja superviisorina valdkonnas, mis on seotud minu töökogemusega grupi– ja meeskonnajuhina alustades Eesti riigiametnike keeleõppe läbiviimisest (2006-2010), keeleõppe ja -eksamite koordinaatori ning osakonnajuhatajana (2010-2016) ja lõpetades täiskasvanute täiendkoolituse asutuse juhtimiseni (2016-2021).

Tänu oma õpetaja magistriõpingutele, aga kindlasti ka loomuomasele õpetamiskirele, olen kõikidel ametikohtadel alates 2013. aastast tegutsenud peamiselt sisekoolitajana v.a mõningased erandid nagu Läti prantsuse keele õpetajate (ca 70 õpetajat üle terve Läti) igal sügisesel toimuval aastaseminaril n-ö väliskoolitajana esinemine (2013, 2014, 2015).

Organisatsioon saavutab tulemused tänu seal töötavatele inimestele, keda minul on olnud kolmes eri asutuses kaheksa aastat juhina au teenida. Mulle tohutult meeldib see coachingust pärit juhi rolli kontseptsioon. Olen teadlikult juhina seda funktsiooni püüdnud täita 2016. aasta maikuust saadik, mil vahetult peale direktori ametisse asumist osalesin Dmitri Volovi juhtimiskoolitusel “Arendav juhtimine“, mille peamised teemad olid eestvedamine, coaching, peegeldav tagasiside ja töötajate motiveerimine. Ta näitas karikatuuri kutsarist ja kaarikus istuvatest isandatest ning küsis osalejatelt: “Kus pildil asub juht?” Minu arusaama juhtimisest ja meeskonna olulisusest muutis igavaseks ühise arutelu tulemusena mõistmine, et juhi roll on teenida ja treenida oma meeskonda. Seetõttu läbib mu keha alati külmavärin, kui kuulen kedagi rääkimas “alluvatest”. Lähtun samadest põhimõtetest ka koolitajana, sest õpetaja ja koolitaja on grupijuht ja eesvedaja.

Meeskonna arendamine ja kaasamine on niisiis see valdkond, milles avaldub minu kompetentsus tegutseda peale koolitaja kutse omandamist ning coachi ja superviisori väljaõppe lõpetamist 2021. aasta detsembris organisatsioonivälise koolitaja ja konsultandina. Kaasamiseteema kõnetab mind niivõrd, et on ajendanud kirjutama raamatut “Kuidas meeskonda kaasata tegevuslike meetoditega?” . Idee sündis lõputöö kirjutamisest sarnasel teemal, ent veidi kitsama fookusega veebipõhisel meeskonna koolitamisel ja superviseerimisel.

Mind koolitajana iseloomustab Jacob Levy Moreno filosoofia spontaansest ja loovast inimesest, mistõttu eelistan koolitajana n-ö rätsepatööna valmiva koolituse läbiviimisest. Oma tugevusteks pean sotsiaalset kompetentse: hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskust, kontakti ja suhete loomise ning hoidmise oskusi, keeruliste suhtlusolukordade lahendamisoskusi, keskendumise ja n-ö aktiivse kuulamise oskust ning koostööoskuseid. Seda kinnitab DiSC mudelil põhinev sotsiaalne käitumisprofiil .

Mõningased mõtted – eneserefleksioon täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest

• Täiskasvanute koolitaja loob oma rolli läbi vastandrolli, olles elukestev õppija. Kõige olulisem on pidev valmisolek juurde ja ümber õppida vastavalt õppijate vajadustele ning väliste oludega. Näiteid ei pea kaugelt otsima: koroona viiruse leviku tõkestamiseks on sisuliselt kogu koolitustegevus kolinud Internetti, mis on nõudnud koolitajatele kiiret ümber kohanemist. Nagu juba öeldud, mind inspireeris see uurima teatritehnikatel põhinevate psühhodraama tegevuslike meetodite rakendusvõimalusi veebikeskkonnas.
• Täiskasvanute õppimine ja õpetamine on minu jaoks paljuski seotud oskusega seostada uut varasemate teadmiste ja (elu)kogemusega. Seetõttu pean kolmeosalisel psühhodraama ülesehitusel põhinevat õppeprotsessi struktureerimist äärmiselt oluliseks, kusjuures häälestamise ja jagamise etapid annavad suurepärase võimaluse seostada õpitut eelnevaga ja mõtestada kogetud.
• Täiskasvanute õpetamisest iseloomustavad minu seisukohta Panso sõnad: “Õpetada ei oska me siin midagi, aga õppida võite küll. Kättpidi kedagi taevasse ei vii!” (Karusoo M., 2020:32). Koolitajana saan luua õppimist toetava keskkonna ja vajalikud tingimused ning julgustama õppijat võtma aktiivset rolli, sh vastutust oma õppimise eest. Psühhodramaatikuna on minu jaoks iseenesest mõistetav protagonistikeskne lähemine: “Psühhodraamalavastaja oluline oskus on suutlikkus luua otstarbekas draamaline tegevus grupis häälestuse ajal tekkinud vaatenurkade uurimiseks […] Peategelane saab grupi ja lavastaja abiga siduda draamasündmused neist kasvava arusaamisega iseendast ja oma elust.” (Aitolehti S., 2007:8).

Mida suurem on isiksus, seda suurem on vari tema selja taga.

Shan Sederberg

Kasutatud alikad:

Aitolehti S., (2007) “Suhete näitelavad. Vaatenurki psühhodraamale.”

Karusoo M., 2020 “Panso. Nii palju kui andsid koerale… Mina, mu õpetaja ja teised tegelased.” Esimene köide.